Kanter: asi läheb liiga loteriiks
“See on üksikalade koondise suurim saavutus. Kindlasti on sinna püsima jäämine väga raske ülesanne,” arvas kergejõustikuliidu vanemtreener Aivo Normak. Varem on Eesti meeskond murdnud esiliigasse kolmel korral, naiskonnal on see õnnestunud vaid korra.
Lisaks nimevahetusele ootab järgmisel aastal ees ka mitmeid sisulisi uuendusi. Mehed ja naised võistlevad edaspidi ühise võistkonnana, kuid ka paljude alade reeglid keeratakse pea peale.
“Uus süsteem on vastuoluline — natuke nagu tsirkus,” alustas Normak uute reeglite tutvustamist ja tõi näite: “Kõikidel heitealadel ja ka kaugus- ja kolmikhüppes on võistlejatel neli katset. Esimesed kaks on kvalifikatsioonikatsed, kolmandasse vooru pääseb kuus paremat sportlast ja neljandasse omakorda vaid neli. Võitja määrab vaid viimase vooru tulemus.”
Kettaheite maailmameisterile Gerd Kanterile uuendused ei meeldi. “Tegelikult tahtis Euroopa alaliit, et mina hakkaksin uut süsteemi promoma, öeldes, kui hea see on. Ma ütlesin neile, et minu arust on see tulemuste surmamine,” lausus Kanter.
“Ühe katsega võib võita ükskõik kes. Asi läheb liiga loteriiks. Loodan, et korraldajad mõistavad seda kiiresti. Kindlasti ei tahaks ma, et samu reegleid tiitlivõistlustel kasutama hakataks.”
Seni pikaks veninud kõrgushüppes ja teivashüppes ei saa sportlane enam üle seitsme katse teha. Uue kuue saavad ka 3000 ja 5000 meetri jooksud: lühemal distantsil kutsutakse pärast kolmandat, neljandat ja viiendat ringi viimane mees rajalt ära, pikemal võistlusmaal on “surmaringideks” kolmas, viies ja seitsmes.
“Eelkõige võidavad sellest tempojooksjad, sest nüüd tuleb juba alguses tamp peale panna,” kommenteeris Tiidrek Nurme, kes võitis Tallinnas nii 3000 kui ka 5000 meetri jooksu. Tema lühema distantsi aeg 7.57,28 on Eesti kõigi aegade teine tulemus ja üheski teises Euroopa liigas nii kiiret aega tänavu ei näidatud.
