Kuulsat Mondo katet, mille sarnastel on peetud ka viimased üheksad olümpiamängud, käisid oma jalaga testimas kolm juunioride koondise esindajat – 400m tõkkejooksja Rasmus Mägi, 100-meetri jooksus ja kaugushüppes startiv Rasmus Rooks ja kümnevõistleja Karl-Robert Saluri. Staadionit väisas ka hetkel Eestis viibiv sprinter Marek Niit, kes rääkis, et USA-s Arkansase Ülikooli meeskonnaga treenibki igapäevaselt sarnasel kattel.

„Arkansase kodustaadionil on minu meelest ideaalne rajakate. Ka võistlustele minnes ikka enne kontrollid, mis kate on ja kui pehme. Olen ise Mondo katetega harjunud, USA-s ongi enamasti levinud just need. Üldiselt tundub mulle isikliku kogemuse põhjal, et Mondod kipuvad kiiremad olema,“ jagas Niit.

Oma juunioridest kolleegidele soovitas Eesti esisprinter tiitlivõistlusel võistlemist lihtsalt nautida. „Nautige atmosfääri ja nautige võimalust oma ala teha. Üle keskenduda pole mõtet – võistlus on ju treeningu tulemus ja ega võistlemise ajal midagi uut välja mõtle. Nautige seda, mis on,“ arvas Niit.

Juuniorite EM-i normitäitjad Mägi, Rooks ja Saluri tegid koos Niiduga uuenenud staadionil mõned sörgiringid ning nentisid, et tunnetavad omal jalal – joosta on uuel kattel tõepoolest hea. Kümnevõistleja Saluri kasutas võimalust ja testis imitatsiooniharjutustega ära ka uued heiteringid, mis on valminud olümpiavõitja Gert Kanteri isa Jaan Kanteri näpunäidete järgi.

Staadion on uue kattega saanud kahevärvilise kuue – jooksurajad on vaheldumisi helepunased ja tumepunased. Tumedamad on ka hüpete ja odaviske hoovõturajad, ülejäänud sektorid on helepunased. Uus kate on kantud eelmise peale nö retopping meetodil.

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi rääkis, et esindusstaadionile uue katte valikul lähtuti mitmest olulisest kriteeriumist. „Esmalt oli ehituslikult oluline, et uue rullkatte saaks kanda olemasoleva katte peale,“ rääkis Teigamägi. „Sugugi vähemoluline polnud silmas pidada seda, et kate sobiks meie põhjamaistesse ilmastikuoludesse. Mondo on oma vastupidavust tõestanud näiteks Soomes, kus selle kattega staadione on mitmeid, sealhulgas Helsingi olümpiastaadion. Ning kui juba investeering teha, siis võiks olla ikkagi tipptasemel rajakate, millel nüüd ja edaspidigi rahvusvahelisi kõrgetasemelisi võistlusi pidada saaks.“

Mondo kattega radadel on püstitatud 234 maailmarekordit ning peetud kergejõustikuvõistlused üheksatel järjestikustel olümpiamängudel, samuti katab see Londoni olümpiamängude kergejõustikustaadionit. 164 riigis üle maailma on vähemalt üks Mondo kattega staadion, kokku 870 välisstaadioni, millest 340 asuvad Euroopas.