“Kui Eesti spordi taimelavas, Audentese spordikoolis võrsuv nooruk tõesti usub, et enamik tippsprintereid neelab keelatud aineid, on midagi valesti. Kas koolis levib niisugune mõtteviis? Või on sportlane puruloll ega saa aru, mis tema ümber toimub?,” kirjutab olümpiavõitja.

“Nii kaua kui olin tippsportlane — üle tosina aasta — , ei jäänud mul küll niisugust muljet, et enamik tipp-kümnevõistlejaid kasutab dopingut,” jätkab Nool. “Marek Niidu jutu põhjal tekib mitu küsimust. Esiteks: kui ta leiab, et tippu saab ainult dopinguga, võib oletada, et ta ise ei loodagi paremate sekka jõuda? Või kui ta siiski tahab väga heaks sprinteriks saada, kuulub ta oma väite järgi riskirühma sportlaste hulka, sest ta usub, et tippu saab vaid dopinguga.”

Siiani pole leiutatud ühtegi tabletti, mis aitaks parandada tehnikat, leiab Nool. “Kui niisugused tabletid oleksid olemas, hakkaksin ise Eesti korvpallikoondise sponsoriks ja ostaksin neile apteegist medikamente, mis tõstaks nende vabavisete tabavuse 95 protsendile. Ilmselt Leedu ja teised korvpalliriigid on need tabletid juba ära ostnud…”.