Eesti tippjooksjad on nördinud: aafriklaste toomine võtab teenistuse!

Mitmed Eesti paremikku kuuluvad pikamaajooksjad on väljendanud oma rahulolematust, et Eestis korraldatavatele suurematele rahvajooksudele tuuakse Etioopia ja Keenia sportlasi, kes nende eest niigi väikse auhinnaraha ära näpsavad. Viimane kord juhtus see 8. mail Tartu jooksumaratonil, kus etiooplased said kaksikvõidu, kirjutab Jooksuportaal.

"Kuidas see Eesti jooksu arendamisele kaasa aitab? Rahad on isegi väikesed ja siis tulevad siia need, kellele võiks medalid enne võistlust kaela riputada," pahandas üks anonüümseks jääda soovinud Eesti paremikku kuuluv jooksja. Ta arutas temat ka teiste Eesti tippjooksjatega ja koos jõuti ühisele järeldusele, et kui siia tulevad tugevad välisjooksjad, siis nendele võiks olla ajapreemia, aga põhiauhinnad antakse kas Euroopa Liidu kodanikele või eestlastele. "Kas sponsorile meeldib anda iga kord suvalise piiri tagant tulnule auhindu, samal ajal kui Eestis on harjutajaid, keda just sellised jooksud motiveerivad. On ka jooksjaid, kes ainult jooksmisest elavad ja nad saaksid võistlustel natukenegi teenida. Kui need võimalused ära võetakse, siis ei oskagi midagi enam öelda," jäi jooksja nõutuks.

Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk ei näe eriti võimalust, et nahavärvi või riikliku kuuluvuse järgi hakatakse konkreetsele poodiumikohale välja pandud auhinnaraha suurust muutma. "Tartu maratonil ei ole mitu aastat ükski eestlasest suusataja 12 parema ehk auhinnatava hulka tulnud, aga sellist küsimust küll ei ole tõstatunud. Konkurents on lihtsalt nii tugev," lausus Kelk. Klubi ei maksa ühelegi välisjooksjale stardiraha, kuna selline olevat põhimõte. Pealegi puuduvad rahalised võimalused. "Võistluste korraldajatena oleme eelkõige huvitatud, et need oleksid võimalikult rahvusvahelised ja mida tugevama konkurentsiga, seda parem. Ise kunagi võistlussporti teinuna julgen küll öelda, et tugevas konkurentsis saavutatud kolmas koht omas tihti palju enam väärtust kui „külakapal" olematus konkurentsis võit," väitis Kelk. Ta tunnistas, et esimesele eestlasele eraldi preemia välja panek võib kõneks olla. Küll aga ootab klubi Tartu Maraton juhataja jooksuringkonnast diskussiooni, milliste motivaatoritega saaksid võistluste korraldajad aidata kaasa Eesti pikamaajooksu taseme tõusule ja jooksjate motiveerimisele. "Loodan südamest, et diskussioonist ei kujuneks ootust, et paneksime piirid välisjooksjatele kinni, et auhinnarahad koju jääks," täheldas Kelk.

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liikme, treeneri ja õppejõu Harry Lembergi sõnul kuuluvad Eestisse toodud mustanahalised jooksjad Aivar Karotamme managementi. "Sellised jooksjad kaunistavad igat jooksuüritust. Nad jooksid siin heast tahtest, et ka Eesti inimestel oleks võimalik näha rahvusvahelise klassiga jooksjaid," ütles Lemberg. "Keegi ei küsi, miks rattarallil või suusamaratonil osaleb mailma tippu kuuluvaid sportlasi. Kui neid ei ole, öeldakse, et kehv üritus. Kui Eestis ei taheta, et jooksuürituste tase tõuseks, siis tuleb seda arvestada," lisas ta.