"Imeline tunne on viibida riigis, kus tema töötas ja õpetas. Vaatan siiani tema artiklite põhjal tehtud märkmeid üle, sest neid saab kasutada tänapäevani. Ta oli paljude ideede ja filosoofiatega oma ajast kõvasti ees. Tema põhitõed peavad ajahambale hästi vastu," rääkis 45-aastase treenerikogemusega Pfaff Delfile ja Eesti Päevalehele.

Pfaffi õpilased on võitnud kümme olümpiamedalt ja 11 MM-medalit. Lisaks on ta aidanud kümnete eri spordialade esindajaid Ameerika jalgpallist bobikelgutamiseni välja. Tuntumatest sportlastest on tema käe all edu saavutanud Kanada sprinter Donovan Bailey ning Briti ja Austraalia kaugushüppajad Greg Rutheford ja Fabrice Lapierre.

Tustit on üritanud Pfaffi Eestisse tuua juba üle kahe aasta. Ise kohtus ta temaga 2009. aastal. "Me pole seda varem rääkinud, aga esimesel aastal, kui Vesteinn Hafsteinsson meid Gerdiga kahekesi jättis, ostsime me Danilt sisse konsultatsiooniteenust. Kõik küsimused, mis mul on pärast temaga kohtumist spordi kohta tekkinud, olen läbi arutanud just temaga. Kohtusime San Diegos, kus ta töötas spordibaasi direktorina. Tema tegi õhtust jooksu ja mina lõpetasin oma õhtuse treeningu. Saime jutu peale ja rääkisime seitse-kaheksa tundi järjest hommikuni välja,“ meenutas Tustit.

Pfaff andis meile intervjuu Audentese koolis pool tundi enne oma kolmepäevase seminari algust.

Milliseid tähelepanekuid olete aastate jooksul Eesti kergejõustiku ja üldse meie spordi kohta teinud?

Eesti on tugev spordiriik. Teie kergejõustik on heal tasemel. Fred Kudu oli persoon, kelle õpetused on mind palju mõjutanud alates ajast, mil olin noor treener. Imeline tunne on viibida riigis, kus tema töötas ja õpetas. Ning nüüd annan mina tema varjus oma õpetusi edasi.

Kas tema õpetustest annab siis veel tänapäeval midagi kasutada?

Absoluutselt. Tema põhitõed on ajahambale hästi vastu pidanud. Tema ideed ja filosoofiad olid oma ajast kõvasti ees. Vaatan siiani üle märkmeid, mida olen tema artiklite põhjal teinud. Alustasin treenerikarjääri 45 aastat tagasi ning tema mõju on endiselt tunda.

On teil olnud kokkupuuteid ka Eesti sportlastega?

Kaudselt. Teeme Indrek Tustitiga palju koostööd tema sportlaste kallal, kui neil on mingid vigastused või mehaanilised probleemid. Kirjutame või räägime Skype'i vahendusel pea iga nädal.

Kuidas te valite, keda treenima hakkate? Sportlasi, kes teiega koostööd teha tahaks, on kindlasti palju.

Olen aastatega rahulikumalt võtnud, see number läheb järjest väiksemaks. Aga oleneb juhtumist - võibolla on tema eelmine treener olnud mu kauaaegne sõber või tal on mõni unikaalne probleem, mille kallal olen nõus töötama. Tänasel päeval teen rohkem konsulaar- kui treeneritööd.

Kergejõustikku on viimastel aastatel saatnud dopingu- ja korruptsiooniskandaalid. Viib see treenerina teie moraali alla? Kuidas te sellesse kõigesse suhtute?

Kahjuks on doping olnud professionaalse spordi osa alates 1960-ndatest aastatest. Kõik, kes arvavad, et see nende ala kohta ei käi, peaksid rohkem uurimistööd tegema. Testimise, paljastamise ja avatuse mõttes on tõstmine ja kergejõustik teistest ees, aga me pole veel kaugeltki seal, kus peaksime olema. Loodetavasti jõuame meedia abil ideaalile lähemale, sest meedia toob asjad päevavalgele ning muudab meie juhtimist läbipaistvamaks. Leian, et dopinguprobleem on väiksem kui 20 aastat tagasi, kuna me teame tänu meediale sellest niivõrd palju rohkem.

Kuidas te veenate oma õpilasi, et ka puhtalt on võimalik võita?

Mul on olnud õnn töötada koos mõnede inimestega, kes on jõudnud olümpia või MM-i finaali, osad neist isegi medaleid võitnud. Sporditreening põhineb füsioloogial ja biomehaanikal. Pole ühtegi ravimit, mis sind mehaaniliselt paremaks või vaimselt tugevamaks teeks. Seega on ka teisi vahendeid, mille abil end täiuslikkusele lähemale viia. Kui võtta kaks võrdset inimest, siis doping võidab alati. Aga me üritame keskenduda omadustele, mida me saame kontrollida ning mis on legaalsed ja eetilised.

Viimasel kümnendil on kergejõustikuareenid pilgeni täis toonud vaid üks mees. Usain Bolt. Mis peale tema lahkumist kergejõustikust saab?

Sama küsimus oli õhus pärast Carl Lewist. Igal ajastul on oma kuldsed poisid ja tüdrukud. Ma arvan, et see spordiala seisab ise enda eest. See on kõikide spordialade alus. Iga generatsioon toodab oma superstaarid.

Kuidas suhtute maailmarekordite nullimise ideesse?

See on kena idee, aga kes neid otsuseid teeks? Kas see on nõiajaht idabloki riikidele? Igal riigil on dopinguprobleemid. Kes on see detektiiv, kes selgitab välja, kus võetakse dopingut ja kus mitte? Paljud on väitnud, et nad on puhtad, aga hiljem tuleb välja, et nad võtsid asju, mis ei olnud lihtsalt veel keelatud ainete nimekirjas. See on tohutu projekt. Ma ei kujuta ette, kuidas luua sellist komiteed, kes seda kõike uuriks.

Teie loengus viibib palju mõjukaid Eesti sportlasi ja treenerid. Mida nad sellest nädalavahetusest saavad? Kes nad siit lahkudes on?

Ma ei arva, et mul on maagilised vastused ja spetsiaalne valem. Ma lihtsalt loodan jagada oma 45-aastast kogemust ja teaduslikke teadmisi, mida ma olen kogunud. Mu põhieesmärk on panna inimesed mõtlema ja oma spordiala avatud meeltega vaatama. Treeneritel on kombeks jääda kinni ühte meetodisse, mis ei pruugi olla alati parim. Tahan näidata, et maja võib ehitada mitmel erineval moel.