„Meil ei olnud täna mõtet, et tuleme rekordit jooksma. Ksenija võistles raskete treeningute pealt,” selgitas treener Andrei Nazarov. „Aeg on hea, aga mitte väga hea.”

„Kaugushüppe perspektiivi silmas pidades on siit hea edasi minna, jooks oli hea ja kõrge,” lisas Balta, kes on MM-iks valmistudes otsinud eelkõige just lõtvust. „Eelmisel aastal ma ei saanudki seda lõtvust kaugushüppe hoorajal kätte.” Nõnda ongi ta tänavu pööranud vähem tähelepanu sprindile ja pigem mõelnud, kuidas saavutada hea hoojooks just kaugushüppeks.

Kuigi aasta tagasi oli Balta neli sajandikku kiirem, siis tänane jooks meeldis talle kaugushüppele mõeldes rohkem. „See oli vabam, mitte nii suruv,” üritas Balta vahet selgitada. „Olen paremas vormis. Siis ma ei teinud võistluse eel peaaegu maksimumiga harjutusi. Tahaksin seekord olla õigel ajal, õiges kohas ja õigel alal vormis. Loodan, et sel aastal läheb teistmoodi.”

Möödunud aastal oli Balta Belgradi sise-Emil kaugushüppes 6.79ga viies. Ta kavatseb sel talvel teha veel kaks võistlust: Eesti meistrivõistlustel osaleb Balta üksnes kaugushüppes ja seejärel ootab ees MM. „Meil on plaan veebruariks koormusi vähendada, kaugushüppeks pean olema hea ja kerge,” lausus Balta.