Balta: mu võidurõõm on piiritu!
Kahjuks palju ei saanud, aga lippu hoides oli väga hea ja väga uhke tunne. Kõige rohkem teeb heameelt, et suutsin oma pika hüppega nii paljudele inimestele rõõmu valmistada.
•• Kuigi seisid EM-il osalejate pingereas teisel-kolmandal kohal, hoidsid emotsioone vaos ega pidanud end medalisoosikuks. Ometi tahtsid nii-öelda paukhüppega konkurente üllatada. Neljandas voorus püstitasidki maailma hooaja tipptulemuse 6.87. Kuidas see õnnestus?
Teadsin juba enne Torinosse sõitu, et olen valmis hüppama 6.80. Treeningud läksid korda, võimete näitajad olid tõusuteel. Aga et suutsin hüpata 6.87, see on muidugi supertulemus! Kindlasti aitas mind palju eestlaste kaasaelamine.
•• Konkurents oli väga tasavägine, venelannad ei tahtnud sulle kulda võitluseta loovutada. Kuid tõestasid nii avavoorus kui ka kolmandas voorus saadud 6.73-ga, et oled üks peamisi kullataotlejaid. Mismoodi neljandaks katseks valmistusid?
Andrei (treener ja elukaaslane Andrei Nazarov) on mind alati õpetanud: „Tuleb täisjõuga panna!” Üritasin iga hüppega üha rohkem pingutada. Alguses läks hästi, siis tekkis pingelangus. Kohe õhutas Andrei: „Pane julgelt edasi.”
•• Juba reedesel eelvõistlustel hüpatud Eesti siserekord 6.75 kruvis poolehoidjate ootused kõrgele. Kuidas suutsid finaaliks keskenduda?
Olin rahulik. Andrei ütles, et päevad pole vennad ja tuleb end uuesti kokku võtta. Põlv tegi natuke haiget, ma pole ju kahel päeval järjest kaugushüppes võistelnud. Panin pärast iga vooru põlvele jääkoti. Doktor Mihkel Mardna ütles, et kui vaja, teeb süsti. Põlvehäda polnud esimene kord ega jää ka viimaseks. Pean olema selliseks olukorraks valmis.
•• 2005. aastal võitsid juunioride EM-il seitsmevõistluses pronksi. Nüüd avasid täiskasvanute tiitlivõistluste medaliarve. Kas see on pika eduka sportlasetee algus?
Tahaksin väga loota! Kuid kindlasti ei jää tagasilöögidki tulemata. Igal võistlusel ei saa olla nii heas vormis, nagu olin Torinos. Olen valmis vastu võtma kõike, mis mind ees ootab, ja valmis selleks, mida Jumal annab. Pean olema rahul kõigega, mis tuleb.
•• Millal suudad jagu saada unelmate piirist seitsmest meetrist?
Kui vaadata mu võiduhüpet, siis see andis pisut lootust. Staadionil hüpates võib aidata taganttuul. Kõigepealt tuleb saada nii heasse vormi, mis lubaks seitset meetrit rünnata. Siis on kõik võimalik. Pean veel rohkem treenima, kehalisi võimeid parandama, alles siis võin loota, et ühel ilusal päeval tuleb ka seitse meetrit.
•• Pole kahtlust, et konkurendid peavad sind nüüd ka augustis peetaval Berliini MM-il üheks medalisoosikuks. Mida sellest mõtled?
Berliinis tuleb suurem võistlus, seal on konkurents tugevam. MM-il pole medali võitmine kerge. Muidugi oli ka Euroopa sisemeistrivõistluste tase kõrge. Ka hõbeda ja pronksi saamiseks tuli hüpata rohkem, kui paaril viimasel sise-EM-il.
•• Keda tahaksid tähetunnini jõudmise eest tänada?
Kõigepealt tahaks tänada esimest treenerit Ester Legonkovi, tema ergutamisel alustasin Nissis sportimist. Muidugi olen tänulik Andreile, kes on mind pikka aega juhendanud. Palju on aidanud ema, isa ja vend, kes oli mulle Torinoski toeks.
