"Mul jäi korralikest treeningutest velotuuri eel vajaka. Kuna vajalikku põhja polnud, siis tuli velotuuri käigus loota rohkem õnnele. Vahest on nii, et võib põhjendamatult hea päev sattuda ja seda ma lootsin," kirjeldas Taaramäe, miks ta üritas tihti jooksikute hulka pääseda.

"Üritasin palju, aga imet ei sündinud. Tundsin, et kehv ma pole, võidusõitude alguses oli purakas jalas, kuid lõpuni ei kestnud. Kui eelmisel aastal oli hingamisprobleemidest tingituna väga raske, siis tänavu selliseid probleeme polnud. Mägedes suutsin isegi jooksikutegrupis sees olla. Kindlasti olin parem kui mullu, aga natuke läheb veel aega, enne kui endise taseme kätte saan," arutles Taaramäe esimese emotsioonina pärast finišit.