Taavi Kannimäe: rattamaratonidel pole iial sarnaseid päevi ega olusid


Taavi Kannimäe: rattamaratonidel pole iial sarnaseid päevi ega olusid
Hauka Veloklubi ja Team Antsla rattur Taavi Kannimäe.Foto: Bosch Eesti Maastikurattasari

Üle Eesti leidub mitmeid aktiivseid rattaklubisid, kes oma kodukohas rattasporti au sees hoiavad ja ootavad kohe algavat võistlushooaega. Miks just rattasport, uuris ajakiri Sport Hauka Veloklubi ja Team Antsla ratturilt Taavi Kannimäelt.

Rattaspordiga tegi Taavi lähemat tutvust juba 10-aastaselt, tänu sugulasele, kes rattamaratonidel osales. „Juhuse tõttu sattusin pealtvaatajana ühele maratonile ning asi tundus niivõrd põnev, et mõne aja pärast oli stardis mu vanem vend Viljar Kannimäe ja paari aasta pärast ma ise,“ meenutab ta. „Esimese 10 aasta vältel sõitsin rattaga üsna vähe, aastas nii 2000-5000 kilomeetrit ja võistlustel käisin siin-seal nii kuidas võimalusi ja tahtmist oli,“ lausub Taavi.

Tõsisem tahe ja motivatsioon üha paremaks saada tekkis tal 3-4 aastat tagasi ja täna on mees tõeline rattahunt. „Viimase kolme-nelja aastaga olen treeninud oma äranägemise järgi ja mahtu sujuvat kasvatanud. Enamik vabast ajast ja sissetulekust lähebki just rattaspordile,“ tunnistab ta.

Ratta seljas pea iga ilmaga

Taavi sõidab rattaga aastaringselt olenemata ilmast, vaid suure vihmaga ja külmaga jääb ratas varju alla. „Kuigi mu jäsemed kardavad väga külma, teen kuni -15 kraadise ilmaga treeningud väljas. Külmema temperatuuriga muutub rattasõit liiga ebamugavaks ja peab muud välja mõtlema. Treenin nii palju kui töö ja muude tegevuste kõrvalt aega jääb ja keha parajasti välja kannatab, aga üle kahe päeva nädalas üldiselt ei puhka. Viimastel aastatel olen talveperioodil ka Hispaanias laagris soojemaid ilmu ja mägesid nautimas käinud. Möödunud hooajal osalesin kokku 50 suuremal ja väiksemal võistlusel,“ teeb ta lühikese ülevaate oma harrastuse ulatusest. „Põhilise mahu kogun maanteel, vähemal määral maastikul, sest nii on lihtsalt odavam. Väikeste eranditega olen siiani aga võistelnud vaid peaasjalikult maastikul, kus tunnen end mugavamalt.“

Seotud lood:

Võrratult vaheldusrikas

Taavi naudib rattasporti eelkõige selle vaheldusrikkuse ja ala iseloomu pärast. „Võrreldes muude aladega on rattasõit kasvõi juba ühe võistluse või treeningu lõikes niivõrd varieeruv. Trennides on võimalik katta pikki vahemaid ja näha palju, näiteks jalgpallur, võrkpallur või kiiruisutaja veedavad suurema osa oma ajast ühel samal sarnasel väljakul või fikseeritud ringil,“ võrdleb ta. „Ratturil on palju väljundeid juba erinevate rattadistsipliinide osas ning ka puhtalt maratoni formaadis pole iial sarnaseid päevi ega olusid. Võib olla nii kuuma, külma, lund, vihma, muda, tolmu jne. Vahel seda kõike isegi üheainsa maratoniga - igav ei hakka kunagi,“ kinnitab ta.

Pikemat lugu Taavist ja tema tiimist loe edasi ajakirjast Sport!