Taaramäe: viimasel laskumisel panin kamikadzet
Kui hakkasid lähenema viimased 30km, siis tõmbasin tagi seljast, sääred jalast, mütsi peast ja hakkasin pundi ette hoidma (nagu ikka käis pundi ees paras sõda, igal võimalikul hetkel lendab mehi nii paremalt kui vasakult pundi ette ja nõnda peab kogu aeg vaatama, et väga karpi ei jääks ja kogu aeg tuleb igast august läbi pugeda, et liialt taha ei langeks. Üsna riskantne tegevus).
Täna (EILE) olid minu jaoks tähtsad kohad eelviimane 2. kategooria tõus, mis oli vist 4-5km pikk ning sellel tõusul otsustasin võimalikult ees istuda, mis mul ka õnnestus. Hoidsin end kogu aeg esikümnesse (tõusul end lihtsam possal hoida, seal on juba pooled sprinterid nii võlas, et vajuvad pundist läbi tahapoole). Järgmine otsustav koht oli laskumine (vahetult pärast tõusu), sest kohe laskumise järel algas viimane Mont de Jalaberi tõus 3km 10.5%. Laskumisel paningi üsna kamikadzet ja jõudsin Jalaberi alla viie esimese poisi seas :).
Tõusu esimest kilomeetrit alustati rahulikult ja ülejäänd 2km pandi täisgaasiga. 1km kannatasin Kreuzigeri, Vockleri, Samuel Sanchezi ning Cunegoga ja viimase kilomeetri panin päris üksi. 250m enne lõppu jõudsid mulle kandadele Luis Leon Sanchez ja Christope Le Mevel ja koos nendega ma fhiniseerisingi. 10. koht, peab rahul olema! Muud ei jää üle! Kui nüüd kokkuvõttes esikümnesse jään, siis olen happy, kuid alati on variant, et langen sealt välja, kuna vahed on tillukesed. Kuid samas on ka šansse mõned kohad ettepoole rühkida (meeskond soovib ka ProTouri punktikohta iga hinnaga kaitsta või parandada, nii et meeskonna abile saan samuti loota). Elame näeme. Homme (TÄNA) soosib päev sprintereid ja kokkuvõttes ei tohiks muutusi tekkida.
