Taaramäe tiimikaaslane ja Ukraina laskesuusataja põrusid mõlemad Läti südamerohuga
Eesti Antidopingu kodulehel oleva dokumendi kohaselt lisati meldoonium sellest aastast keelatud ainete nimekirja, "sest ilmnesid selle kasutamise juhud sportlaste poolt sooritusvõime suurendamiseks."
Norra rahvusringhääling NRK on rääkinud Norra antidopingu meditsiinidirektori Per Wiik Johanseniga, kes ütleb, et see ravim on eriti levinud Ida-Euroopa sportlaste seas, Lääne-Euroopas on see vähemtuntud.
"See oli meie vaateväljas terve 2015. aasta, kui inimesed hakkasid aru saama, et seda ainet võib spordis kasutada. Me nägime, et selle kasutamine on üha kasvavas trendis," ütles Johansen.
Meldoonium (mildronaat) parandab vastupidavust ja taastumisvõimet, aitab toime tulla stressiga ning mõjub ka stimulandina. Johansen on üsna veendunud, et sama ravimit kasutavad veel paljud sportlased.
"Kindlasti kasutavad seda veel paljud inimesed, kuid kui levinud see tegelikult on, me ei tea. Selle selgitavad välja järgmised dopingukontrollid. Kui sellel ravimil on nii palju positiivseid mõjusid, nagu räägitakse, siis üritavad sportlased seda kasutada," lisas Johansen.
Eesti Antidopingu nõukogu liikme Kristjan Pordi sõnul ei saa välistada, et ka Eesti sportlased seda ravimit aastaid on kasutanud. Ametlikult meil seda ravimit müügil ei ole, kuid tegemist on Läti firmaga.
"See on üks Läti suuremaid ekspordiravimeid. Kui sportlaste seas mõni aine populaarseks on saanud, siis võib arvata, et ka Eesti sportlased on seda võtnud," sõnas Port.
Oma eelduste kinnituseks Pordil ühtegi fakti siiski tuua pole, sest lubatud aineid dopinguproove analüüsides paberil välja ei tooda. Proove testitakse vastavalt keelatud ainete nimekirjale. "Kuna teda seal varem polnud, siis ta esile ei tule. Aga alates 1. jaanuarist on ta selles listis automaatselt sees," lisas Port.
Doktor Mardna: väga levinud ravim
Spordiarst Mihkel Mardna sõnul on mildronaat Eesti sportlaste seas olnud kasutusel aastakümneid. Tema isiklikult pole seda kellelegi välja kirjutanud, kuid teab mitmeid arste, kes on seda teinud. "Nagu ka Preductal, on Mildronat olnud sportlaste seas aastakümneid kasutusel. See on väga vana preparaat, 40 aastat kindlasti," ütles ta. "Aga selge see, et arstidel ja sportlastel tuleb nüüd käituda vastavalt keelatud ainete nimekirjale. Tähtis on, et see informatsioon leviks kõikide spordiga seotud füsioterapeutide ja arstideni."
Mardna ise ei pea mildronaati isiklikult just kuigi tõhusaks sooritusvõimet parandavaks ravimiks. "Viimastel aastatel on keelatud ainete nimekirja ilmunud preparaate, mille toime saavutusvõime parandamisele on vägagi küsitav. Mina liigitaksin nad samasse klassi nagu riboksiin ja inosiin - nad on vitamiinid. Mildronaati on võimalik saada nii tableti kujul kui ka veenisisese süstina. Enamasti on seda kasutanud vastupidavusala sportlased."
Mardna sõnul püsib mildronaat uriinis kõige rohkem neli päeva, seega pole võimalik, et Vorganov ja Abramova võtsid preparaati eelmisel aastal, kui see oli veel lubatud.
Mildronaadiga sarnane preparaat Preductal sai saatuslikuks Eesti maratonijooksijale Nikolai Vedehinile, kes sai esialgu nelja-aastase võistluskeelu, mida vähendati hiljem kahele aastale, sest Eesti Antidopingu apellatsioonikolleegium leidis, et tegemist ei olnud sportlase tahtliku petmisega, küll aga hooletusega.
