Senised viis hooaega elukutseliste hulgas on tal möödunud Prantsusmaa tiimis Cofidis, le Credit en Ligne. Kui Taaramäe ühinemisel kuulus tiim ProTouri meeskondade manu (absoluutne tipp), siis viimased kolm aastat ollakse UCI reitingus aste madalamal ehk Pro Continental tasemega. See tähendab laias laastus kahte asja: tiim pole suutnud enda ridadesse palgata tähti, kes võimelised võitma suuri võidusõite ja sellest johtuvalt on raskendatud pääs kõige mainekamatele jõuproovidele, kuhu ProTouri tiimid pääsevad automaatselt.

Kui vahepeal tundus ja seda arvamust jagas ka Taaramäe ise, et Cofidis jääb temasuguse mehe suuri väljakutseid arvestades edaspidi ehk liiga kasinaks jõuks, võib nüüd ikkagi juhtuda tõsiasi, et Taaramäe pikendab vaatamata kõigele just prantslastega lepingut.

Mõned nädalad tagasi tuli teade, et tiimi nimesponsor toetab meeskonda vähemalt 2016. aastani, toetussummasid suurendati selge sihiga pääseda tagasi ProTouri tasemele, tehti vangerdused tiimi juhtfiguuride seas ning Taaramäele on korduvalt kinnitatud - teda nähakse ka edaspidi suurtuuridel meeskonna liidrina. Ehkki mõned tiimid suudaks Taaramäele kindlasti enam maksta kui Cofidis pole summade erinevused eeldatavalt väga suured. Lisaks on mitmepäevasõitude spets korduvalt rõhutanud, et kõige tähtsam pole palganumber, vaid tiimi üldine filosoofia ja sportlikud eesmärgid.

Vaevalt, et Taaramäe tahaks minna mõnda suurde ja nimekatest ratturitest tulvil meeskonda kolmandaks või neljandaks numbriks. See võinuks teda ahvatleda esimestel profiaastatel, kuid nüüd mitte. Võimeka liidrina on ta näidanud närvi ja küpsust vastutusekoorma kandmisel ning ühtlasi tundnud ka liidriks olemise võlusid. Tema on otsustaja, mitte tema eest ei otsustata. Siin on väga suur mentaliteedi vahe ja marssalikepikest on väga raske vaka alla peita, kui sa sellega juba dirigeerida oled saanud.