"Täna oli enesetunne veidi kehvem ja tundsin, et kord oli kõht kuidagi blokkis, jook eriti alla ei läinud, ja siis mingi aeg jooksis valu nagu sipelgana kõhus siia-sinna ringi. Seda kõike võib põhjustada väsimus," kirjutas Taaramäe Paf.com-i leheküljel asuvas Ratta-Rambo blogis.

"Viimane tõus pidi olema 4 km, aga super järsk. Juba all kummitasid mu jalgu krambid, aga imelikul kombel püsti peal pedaalides nad kadusid. Sellist asja polegi varem olnud. Umbes 1,5 km olin pelotoniga kontaktis, kuid siis läks raskeks, imesin maha. Di Gregorio võttis kohe tempo tegemise enda peale ja olime järgmised 2,5 km pundist 100 m kaugusel. Tõusu lõppu sõitis grupp väga kiiresti (viimased 500m) ning siis kadus ka silmside. Üleval tuli Moncoutie selg ees vastu ja hakkas siis meid abistama. Andsime päris tuliselt minna kolmekesi. Aitasid ka teised: Coppel, Valverde, Velits, Klöden ja Ten Dam. Andsin endast nii palju, et viimased 10 km tundusid nagu 30 km ja viimased 5 km nagu 50 km. Ise olin pooleldi krampides. Lõpuks olime võitjast 2min 21sek maas ning pundist 1min 55 sek."

"Oli halb päev nagu eelmine aasta Luz Ardideniski, kus sain 25. koha ja kaotasin 3 minutit. Pole hullu! Tavaliselt on pärast kehva päeva hea päev. Vaatame homme, kuidas seekord on," lisas ta.

"Moraal ära ei läinud. Sõbrad ärge muretesege, tuur on veel pikk ja palju on veel teha. Küll tulevad jälle ka head päevad. Tänud fännidele!"

Homme on Touril kavas 41,5 km pikkune eraldistardist sõit trassil Arc-et-Senans - Besançon.