Taaramäe meenutused Rahutuurist: oli Eesti päev!
Kuna praegu sõidavad Eestimaa parimad noormehed Tsehhimaal üht juunioride aasta tähtvõistlust, siis siinkohal kuluks ära väike meenutus oma juunioriaegsetest pingutustest Rahutuuril, kirjutab Rein Taaramäe oma Ratta-Rambo blogis.
Esimenekord, kui rahutuuril jala valgeks sain, oli aastaks 2004 ning millegagi ma silma seal ei paistnud. Sai rohkem niisama õpitud ja pikkadel laskumistel jalga väristatud. Erilist asja minust aga siis veel polnud. Mäletan, et sõidu pani kinni praegune Astana jünger Roman Kreuziger ning eesti parim oli minu mäletamist mööda Kangert, kes lõpetas tuuri kümnendal positsioonil.
Aastal 2005 olin aga hüppeliselt edasi arenenud ning juba esimesel suuremal rahvusvahelisel jõuproovil Poolas, mis sõideti siledal maal, suutsime Taneliga kõrgete kohtade eest sõita. Sootuks hästi läks aga Tsehhis, kus Tanel vormistas viimase etapiga enda nimele kokkuvõtte võidu ning mina poodiumi viimase astme. Selgelt on meeles, mis toimus viimasel päeval. Sõit kulges ringi peal, mis oli 15-20 km pikkune ning ringile jäi tuuri kõige raskem tõus – 3-4 km pikkune korralik põntsakas. Tanel võttis päris suure riski, rünnates juba 40 km enne lõppu koos tsehh Leopold Köninguga. Kuid tema võetud risk õigustas end, sest vahe peagrupiga ainult kasvas olenemata sellest, et liidri meeskond rügas tööd täispööretel. Kuid kuna oli tuuri viimane päev ja tegu oli nii noorte meestega, siis olid juba kõik korralikult pehmed ning ega liidri abilisedki jõudnud ulmelist tempot teha. Seega oli jooksikute püüdmine keeruline. Taneli ja Leopoldi näol oli tegu ka kahe tulevase protuuri tasemel talendiga. Mõlemad on praegu stardis Girol. Tanel on kindlasti Romani parem käsi ning Leopold oma Netapp tiimi parim mägironija.
Sellel päeval kühveldasid nad kahekesi võrdselt tööd kuni lõpuni ning etapi võitis kodupubliku rõõmuks Köning ja Tanel oli teine. Ent pettumust ta tundma ei pidanud, sest tuuri võidu oli ta juba vormistanud. Taga pool viimasel tõusul aga leidsin nüüd mina jõudu kiirendada ning peagrupist ma putku panin. Kaasa jõudis tulla vaid praegune Sky staar Edvald Boasson Hagen. Poolel tõusul imes ta küll mul tuulest maha, kuid laskumise all olime taas koos. Kihutasime lõpuni koos ja praeguselt tippsprinterilt sain loomulikult sprindis sugeda (praegu on sprindis ja ronimises meie jõu vahekorrad samaks jäänud). Seega oli Edvald etapil kolmas ja mina neljas. Kõige ootamatumalt tuli aga pärast joont uudis, et mina olin kokkuvõttes tõusnud lausa kolmandaks.
Oli eesti päev! Kaksikvõitu küll ei tulnud, sest minu ja Taneli vahele suutis kiilu lüüa taanlane Andre Steensen (tema sõitis Saxo Bankis ja on praegu taani continental tiimi Glud & Marstrand – LRŲ liige). Sellisena lõppes siis meie jaoks juunioride maailmakarika etapp, milleks oli Rahutuur.
Loe täispikka blogi sissekannet Paf.comi leheküljel.
