"Tänase mägise etapi eel on minuga kõik korras, sest eilne kukkumine polnud tõsine. Tundsin hetke, mil esiratas lihtsalt libisema hakkas - närvidega alt ei läinud, vaid suutsin teha liigutuse, tänu millele kukkusin seljale ja rangluu jäi puutumata," kirjutab Taaramäe.

"Kindlasti osad küsivad, miks ma üldse nii ees olin etapil, kus kõik jäi grupifiniši peale. Aga seepärast, et jalad olid head ja oleksin tahtnud midagi sel kilomeetrisel munakivitõusul üritada. Rasked ajad on õpetanud, et kui tunne on hea, siis ära oota homset, sest homme ei pruugi hea enam olla ja siis nutad häid aegu taga."

"Olenemata sellest, et praegu istun heal 14. kohal ja jalad on olnud head, pole hõiskamiseks veel põhjust. Giro on alles alguses ja jõuan veel viis korda "maha surra" ja jälle tuhast tõusta. Päris selgeks saavad jõudude vahekorrad alles viimasel nädalal. Lisaks sellele, et täna tuleb ronida mägesid ja 25-kraadised ilmad on vaheldunud jaheda vihmaga, tuleb karm päev," lisab 29-aastane Katjuša rattur.