Raporti tarbeks intervjueeriti kokku 174 antidopingueksperti, ametnikku, sõitjat ning teisi huvipooli.

Raporti kokkuvõttes esitatud põhiteesid on:

* Üks "tunnustatud rattaproff" usub, et 90 % põhigrupist võtab dopingut, teine pakub samaks numbriks 20 %

* Ratturid võtavad dopingut mikrokogustes, mida isegi kõige uuenduslikumad testimeetodid tuvastada ei suuda

* Laialt on levinud kaalu vähendavad ravimid, eksperimentaalmeditsiin ning tugevad valuvaigistid, mis viivad söömishäireteni, depressioonini ja kukkumisteni

* Dopingu kõrval tõstavad pead ka teised pettuse vormid, mis puudutavad ratast ja muud varustust

* Amatöörspordis on doping endeemiline

Mitmed intervjueeritavad ütlesid raporti koostajatele, et Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) eesmärk on dopinguprobleemi vaid nii palju ohjes hoida, et ratturid ennast ära ei tapaks ning patustajate püüdmine mõjub spordiala mainele kahjustavalt.