Läbi kolme Balti riigi kulgeva velotuuri korraldamine on parasjagu keeruline ettevõtmine. Takistused, mis korraldajaid varitsevad on üpris sarnased koduse autospordihooaja tippsündmuse Auto24 Rally Estonia korraldajate omadega. Eesti rattamaailma kogemused, kontaktid ja visioon edasistest arengutest on taganud meile Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) kalendris eraldi ajavahemiku ja parimatele ratturitele soliidsed reitingupunktid. Samas aga iga-aastane eelarvekitsikus pikaajalist kindlustunnet ei taga. Vaheaastat peakorraldaja, kunagine Eesti maanteekoondise peatreener Allar Tõnissaar, võtta ei julge – Eesti roll velotuuri järjepidevuse kandmisel on suur ja kui Eesti alt ära hüppab, ei veaks teised välja. See tähendaks, et laia ilma välja murda lootvatel talentidel kaob kodumaal võimalus tugevatega rinda pista ja pole ka võimalust silma paista maailmatasemega tiimide mänedžeridele. Maailmatase ei ole liialdus – 2014. aasta Balti Keti velotuuri võitja, Mathieu van der Poel, kandis starti asudes juunioride maailmameistri särki grupisõidus. Eelmise hooaja lõpuks lisandus ka täiskasvanute maailmameistri vikerkaarevärviline särk cyclo-krossis.

Velotuuri saab jälgida otsepildis läbi interneti. Eesti tehnoloogiline areng lubab selle-aastasest tuurist teha live-ülekande läbi 4G sidevõrgu. Otsepilt toob tuuri kätte auditooriumile sõna otseses mõttes Islandist Uus-Meremaani, vähemalt nii näitab eelmise aasta statistika. Velotuuri maine tiimide hulgas on kõrge - osalemise soovist on teada andnud üle kuuekümne rattatiimi, starti lubatakse neist vaid kolmandik. Kes korra on käinud, on kindlasti soovinud tagasi tulla. Ka korraldajaid soovib lisanduda. Oma soovist liituda aastal 2016 tuuri korraldusega on teada andnud Soome ja Rootsi, mis tähendaks juba väga soliidset etappide arvu läbi viie riigi territooriumi. Soome osalemine poleks esmakordne, sest 2013. aastal toimus etapp Lahtis. Peakorraldaja hinnangul toob Põhjala riikide lisandumine korraldustiimi ka mõningast leevendust eelarvele, mis praegu on väga-väga pingeline. Äsja teatas Läti poolne korraldaja, et nemad sel aasta kaht etappi Lätis korraldada ei saa, lihtsalt raha ei ole. Neljaetapilise velotuuri rahastus jääb nüüd Eesti ja Leedu õlgadele.

“Eelarve kokkusaamine on kindlasti halle juuksekarvu juurde toonud,” sõnas Tõnissaar, aga sedavõrd olulise velotuuri ära jätmine tähendaks korraliku kabelimatsu meie pealekasvava rattapõlvkonna arenguvõimalustele. See lihtsalt ei saa kõne alla tulla. "Õnneks on velotuuri tase, positiivne mõju riigi mainele ja turismi arengule ning sidusus meie lähiajaloo ülimalt olulise sündmusega nagu Balti kett niivõrd veenvad argumendid, et meil õnnestus saada kõige kriitilisemal aastal omale kodune toetus kõikidest omavalitsustest, mida tuur läbib. Märkimisväärse panuse annab starti võõrustav Tallinn ja samuti tulevikku vaatava positiivse rahastusotsuse tegi Tallinna Sadam. Kui velotuur laieneb tulevikus põhjala suunal, pole vast kellelgi kahtlust, milline sadam on see “merevärav” Põhjala - Baltikumi suunal. Olukord on väga pingeline, aga vähemalt eestlased on üksmeelselt seljad kokku pannud ja seetõttu suudame raskest olukorrast välja tulla. Ühine tugev Balti Keti velotuur - see on meie ajalugu ja tulevik ühes hetkes korraga,” lisas tuuri peakorraldaja.

Balti Keti velotuur toimub tänavu 18. – 22. augustini. Ratturitele antakse pidulik start Toompea lossi eest, kust edasi sõidetakse läbi Rapla ja Vändra suvepealinna Pärnusse. Päev enne taasiseseisvumispäeva toimub etapp Pärnust Valka läbides Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia ja Tõrva. Velotuur jätkub 21. augustil Leedus, kus sõidetakse Panevežysest Kaunasesse. Viimasel päeval sõidetakse Kaunases linnaringid ning seejärel jätkub töö 2016. aasta velotuuri nimel, kuhu on kaasatud ka Soome ja Rootsi.