„Ma tõesti kirjutasin, et Taaramäe väärib aasta parima tiitlit," sõnas Oras Delfi Spordile. „Ühtlasi lisasin, et parim tuleks valida kõikidel distsipliinidel - maanteel, maastikul, trekil, jne. 2007.aastal kaotati miskipärast see süsteem ära ja nii tekivad absurdsed võrdlused. Suusaliiduga paralleele tõmmates võiks niimoodi aasta suusatajaks saada suusahüppaja," lisas tänavu Läti klubi Rietumu Bank-Riga värvides sõitnud tartlane.

Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson sõnas valiku kohta, et kehtiva reglemendi järgi oli raske Orast mitte eelistada. „Siiski sai kõigile selgeks, et valiku kriteeriumid tuleb üle vaadata ja seda me järgmisel juhatuse koosolekul kindasti ka teeme."

Kehtiv metoodika parima jalgratturi valimisel, tähtsuse järjekorras:

1) tulemused rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt;

2) tulemused rahvusvahelistelt võistlustelt;

3) koht UCI reitingutabelis;

4) Eesti Meistrivõistluste tulemused;

5) koht Eesti reitingutabelis.

Ainus kriteerium, kus Oras Taaramäed edestab on tulemus rahvusvaheliselt tiitlivõistluselt. UCI reitingutabelit puhtalt numbrite järgi aluseks võtta ei saa, sest need on spetsiifikat arvestades liiga erinevad. Ka Taaramäed võib hinnata kuni 23-aastaste vanuseklassis maailma viiendaks maanteeratturiks. Omavanuste MM-il ei saanud Taaramäe sõita, kuna kuulus ProTouri klubisse.

Jalgratturite Liit peaks nüüd südameasjaks võtma selle, et Allan Oras ei hakkaks endast olenemata põhjustel soppa kaela saama. "Ausalt öeldes, olen ma pidevalt hammasrataste vahel olnud," sõnas Oras avameelselt. "Mul pole olnud oma inimest ringkondades, kes asju otsustavad. Nüüd on jällegi teistpidine olukord, et justkui on otsustatud minu kasuks, aga erilist rõõmu sellest pole."