Pärast üht pikemat ja üht lühemat tiiru Viljandi ümbruses suunati ratturid viiele lühemale ringile, millest igaüks sisaldas kolme linnatõusu. Sõit algas rünnakutega ning seltskonna esimene eesmärk – jätta kõvim stardis olnud mees Rein Taaramäe maha – täideti ruttu. Eest said paarkümmend meest, ükshaaval hakkasid sõklad terade seast pudenema. Viimasele ringile läks ees omapärane kolmik – meekonna Auber 93 proff Jakin, amatöör Gert Jõesaar ja maastikurattur Peeter Pruus.
Esimese tõusul kolmest kustus Jõeäär. Publiku seas muiati, et kui Pruus juhtub võitma, käivad maanteeratturid aasta aega ringi pea häbi pärast maas. Lõpusirgel surus Jakin siiski gaasi põhja ning teenis elu teise meistritiitli.
„Kartsin Pruusi, aga õnneks olin lõpus teravam, minu kiirendus oli kõvem,” rõõmustas nädal tagasi Euroopa mängudel hõbeda võitnud Jakin. „Meie väiksele klubile on meistrisärgil väga suur väärtus. Kogu aeg loetakse mulle sõnu peale, et too taaskord see tiitel ära. Nüüd sain hakkama.”
Jakin tunnistas, et esimesed 100 km oli tal enesetunne kehv ja vastased tundusid üleliia kõvad: „120. kilomeetril lõi punni eest, sain oma diisli käima. Kuumuse ja tempoga suretasime vastased ükshaaval ära. Viimase ringi esimesel tõusul saime Pruusiga eest ja edasine oli juba kannatamine.”
Eesti meistrivõistlused jalgratta grupisõidus, 167 km.
1. Ako Jakin 3:55.13
2. Peeter Pruus, sama aeg
3. Gert Jõeäär +1.15
4. Martin Laas +3.02
5. Karl Patrick Lauk +4.20
6. Oskar Nisu +6.30
