Jaan Kirsipuu: harrastussportlaste levinuim eksimus on tõenäoliselt ületreening


Jaan Kirsipuu, jalgrtas
Foto: Andres Putting

Delfi Spordi lugejate küsimustele vastas kauaaegne Eesti jalgrattaspordi esindusfiguur Jaan Kirsipuu. Tänud kõigile, kes küsimusi esitasid!

Kaua jaksad veel sõita? Kas pensionile minnes hakkad jalgrattaid müüma või saab sinust treener/tiimi juht?

Kui rattasõidu lõpetan, siis pigem see viimane variant. Mõne tiimiga tahaks tegeleda küll. Sõitmisega lõpparve tegemine oleneb kindlasti ka sellest, kas ja millal alternatiivsed võimalused avanevad. Samas on selge, et lõpmatuseni sõita ei jõua. Tunnen tegelikult iga aastaga, et teatud taseme hoidmine läheb üha raskemaks.

Oled pärast Aavo Pikkuusi minu lemmik! Kuidas suhtud Rein Taaramäe esijalgratturiks pidamisse? Mina olen Taaramäe suhtes pessimistlik.

Mina ei ole pessimistlik. Praegu ma ei näe küll ühtegi märki, mis viitaks sellele, et temast ei tuleks väga hea sõitja. Pigem just vastupidi, silmas pidades mitmepäevasõite.

Kas oskate ise juppidest ratast kokku panna ja kas usaldaksite ennast sellise rattaga võidusõidu starti?

Tänapäeva rataste puhul tekiks juba raskusi. Välised jupid kokku panna on veel ok, aga raamisiseste piduritrossidega näiteks jääksin vist jänni. Pigem laseks ikka mõnel teadjamal mehel ratta kokku panna.

Mida võiksid ülemise otsa harrastajad (Elion Estonian Cupil 1-150 koht) teistmoodi teha? Kas hakkab silma, et see seltskond teeb midagi süstemaatiliselt valesti.

Ega võidusõitude ajal mulle küll miskit silma ei jää. Võidusõit on ikka võidusõit. Kindlasti kui käiks nendega koos trennis, siis oskaks täpsemalt öelda. Aga ma kujutan ette, et nii mõnigi hindab oma võimeid üle ja teeb liiga palju trenni, mis omakorda tähendab, et võidusõitudel pole nad parimas hoos. Ma olen neid jutte kuulnud küll, et iga treening kipub olema paras mõõduvõtt. Nii võib endale kergesti liiga teha.

Kui saate valida ühe kolmest siis millise: a) reis kuule b) kohvritäis raha c) Prantsusmaa velotuuri stardikoht?

Reis kuule vist :). Käiks ära, ega sinna muidu võimalust minna pole.

Olete paljudele suureks eeskujuks. Kas olete pidanud oma käitumist vastavalt sellele kujundama?

Teadlikku käitumise kujundamist küll pole. Eks ma püüan ennast jälgida, kui tunnetan, et mind kuskil seltskonnas ära tuntakse. Sel juhul valin hoolikamalt sõnu ja "karvaseid" väga lendu ei lase. Üldiselt üritan olla loomulik.

Kas teie arvates võiks Eestis kultuuriministeeriumi ja spordiministeeriumi lahku lüüa? Või tunnetate end välismaal pigem kultuuri- kui spordisaadikuna?

Võib olla spordi rahastamine eraldi, mitte läbi Kultuuriministeeriumi, mõjuks hästi. Et kui siin olid buumiaastad, siis spordi eelarve niipalju ei paisunud kui kultuuril tervikuna, pärast lõigati kõigilt protsentuaalselt võrdselt. Spordi rahastamine muutus selle võrra kasinamaks. Vähemalt mulle on jäänud selline mulje. Samas, kas see lahkulöömine suurt efekti annaks, ei tea. Ma pole kindlasti kõige pädevam inimene selle küsimusele vastama.

Kui head olid teie näitajad parimatel päevadel (mitte seda, et need möödas oleks)? Pean silmas VOmax jms.

VOmax oli mul parimatel päevadel üle 80. Võrdluses Taaramäega näiteks, et kui tema ajab mägitestil poole tunni jooksul pidevalt 440 vatti, siis mina sellist asja teha poleks suutnud. Parimatel päevadel ehk näidanuks sellist võimsust maksimaalselt kümme minutit.

Lugesin ajakirjanduses artiklit, kus rääkisite, et plaan on luua enda profimeeskond. Äkki räägikisite sellest lähemalt.

Ütleme nii, et see on idee, mida tahaks kunagi ellu viia. Mine tea, võib olla tuleb Aasia poolt juba lähiajal huvitavaid arenguid. Sama tiimiga seoses, kus ma praegu sõidan (Champion System). Sponsoriga on väheke juttu olnud sel teemal, et Euroopas peaks saama tiimi paremini toimima. Aasias kõik toimib, aga siinpool mitte nii väga. Asja annaks kõvasti parandada.

Miks sprinterid finišeerides vahel väga publikule väga lähedale kalduvad? Kas tuule pärast või on silme ees must ja hea, et üldse finišijoonele pihta saadakse?

Loe veel

Kõige lihtsam seletus on tõesti tuul. Finišeeritakse nii, et konkurendid sinust tuulevarjust mööduda ei saaks ehk nad peaksid möödumiseks minema tuule kätte. Ja nii tulebki võimalikult ühte äärde minna. Võib mingeid muid faktoreid ka olla, et valitakse näiteks teekatte järgi. Ühes servas võib asfaltkate olla veidi siledam. Aga põhiline on ikkagi käitumine vastavalt tuuleoludele.

Kui sõita sama taseme rattaga, ei ole vahet, mis rattabrändi kasutada, sest ükski ratas pole teisest peajagu üle. Sõidab korras ratas ja mees. Kas olete sama meelt?

Eks rattabrändidel on erinevaid tehnoloogiaid, samas olen ma seda meelt, et see bränd on pigem nimi raami peal. Mõni bränd on saavutanud väga kerge ratta, samas jäädes jäigaks, teine-kolmas bränd eristuvad muu asja poolest jne. Suuremate brändide puhul ei ole tõesti üldjuhul vahet, millega sa sõidad. Lõpuks loevad tõesti mees ja korras ratas.

Palju on räägitud, et sa annad nõu treeningu osas. Mind huvitab, et tooksid rattasõpradele lähemale numbreid/meetodeid. Kui palju on mõistlik teenida18 aastasel, kõrge sihiga ratturil, palju 23 ja 33 aastasel. Kuna sa oled hea lõpuspurdiga, siis millised on kiirust arendavad/säilitavad intervalltreeningud (ratta seljas ja ilma rattata). Harrastusjalgratturina tean, et eritreening on raske, kuid arukas on treenida targalt. Soovin lisateadmisi saada.

Ma ei ole siiski diplomeeritud treener ja ei julgeks küll öelda, kes, mis vanuses kui palju treenima peaks. Arvan, et kõik on väga individuaalne. Harrastajad peaksid ikkagi kõige rohkem jälgima enesetunnet. Numbreid on väga raske välja tuua. Mõni kannatab teha iga nädal 20 tundi ja ei tee teist nägugi. Mõnel on 10 tundi nädalas ka liiast. Ka proffide hulgast on tuua väga seinast-seina näiteid. Erik Zabel tegi kogu aeg jubedaid treeningtunde, samas üks vanema põlvkonna prantsuse võidusõitja Jean-Francoise Bernard läbis heal juhul 500 km nädalas, kuna rohkem lihtsalt ei kannatanud. See ei seganud tal saavutamast suuri võite.