Ida-Virumaa pärl Alutaguse võõrustab maastikurattureid


Alutaguse Rattamaraton
Alutaguse RattamaratonFoto: rattamaratonid.ee

Laupäeval 1. juunil on maastikurattasõbrad oodatud Alutagusele, kus toimub 5. Alutaguse Rattamaraton. Põhisõit peetakse 46 km rajal ning noorte- ja matkasõidul osalejad läbivad 19 km.

Kui suusamaratone on Alutagusel korraldatud juba 21. korda, siis rattamaraton toimub seal 5. korda. Korraldajad Robert Peets ja Tiit Pekk räägivad lähemalt, kuidas kõik alguse sai ja mis sõitjaid tänavu ees ootab.

Tohutu potentsiaal

Tiit Pekk meenutab, et rattamaratoni mõte hakkas arenema juba enne, kui tolleaegsed sarja korraldajad Alutaguse meestega ühendust võtsid, sest kohalik maastik tundus maastikurattasõiduks ideaalne. Siis sai Robert Peets kõne Vahur Leemetsalt. „Vahur rääkis, et korraldatakse uut rattasarja ja küsis, kas tahaksime liituda. Ütlesin, et anna mulle 10 minutit aega. Helistasin Tiidule ja otsustasime käed lüüa,“ meenutab Peets.

Alutagusel olid suusarajad ja RMK matkarajad olemas ning nende najal hakati tegema ettevalmistusi rattaradadeks. Kuna ümbruskonnas laiuvad endine kaevandus ja turbarabad oli potentsiaali väga palju. „2014. aasta suvest hakkasime Robertiga ratastega ümbruskonnas ringi sõitma. Meie kontol on päris suur hulk kilomeetreid ning pole vist ühtegi sihti või metsalõiku, kuhu me siinkandis ära võiksime eksida,“ räägib Pekk ulatuslikest eeltöödest.

Unikaalsed rajad

Kui võrrelda suusa- ja rattaradu, siis saab välja tuua mitu erinevust. „Suusarada tahab kindlat laiust, lumekatte püsivust ja tasasust. Rada peab minema sealt, kus on teada, et talvel pole probleeme lumega, samuti ei tohiks suusarajal olla ristumisi teede ja liiklusega,“ selgitab Peets. Pekk lisab, et rattamaraton võib taluda teatud aja ka liiklusega teel sõitmist, aga üldjoontes tahavad ratturid rohkem vaheldust. „Kui sõita ainult mööda laiu teid, siis muutub see üksluiseks. Õnneks on meil hästi mitmekesiste pinnasetüüpidega rada - ilus Alutaguse rahvuspark, rekultiveeritud kaevandus ja turbarabad. See kõik annab unikaalsuse,“ ütleb ta.

Viie aasta jooksul on rajameistrid radu pidevalt täiendanud ja muutnud. „Oleme jätkanud sellega, mis on äraproovitult olnud tasemel. Välja oleme jätnud kohti, mille suhtes endal on tunne või mille suhtes oleme osalejatelt saanud tagasisidet, et on olnud keeruline või läbitavus pole piisavalt hea. Kõik üksluine on samuti välja roogitud ning suures pildis on rong iga aastaga läinud edasi,“ räägib Pekk.

Selge on see, et Alutaguse radadel liikudes igavust tunda ei tule, pigem kogevad külastajad hulgaliselt positiivseid üllatusi. Tiidu sõnul teeb Alutaguse eriliseks see, et niivõrd väikesel alal on niipalju vaheldust.
„Ühel hetkel oled kaunis männimetsas ja mõnusal liivasel teerajakese, aga järgmisel hetkel viibid keset kõnnumaad ja näed põlevkivi. Seda näevad kindlasti ka kõik rattamaratonil osalejad,“ lubab ta.

Lihtsam läbida, rohkem vaadata

Kui Alutaguse tänavust rattamaratoni rada eelmiste kordadega võrrelda, siis on suurimaks muutuseks see, et ringid sõidetakse teistpidi. „Saime tagasisidet, et lõpp läheb maratonil liiga raskeks ja otsustasime ringid ümber pöörata,“ lausub Peets. „Kohalikuna võin öelda, et asi, mis ühtepidi sõites tundub käepärane, tundub teistpidi täiesti uus,“ lisab Pekk.

Varasemaga võrreldes on maratoni toimumisaeg nihkunud kevadest suve poole ning see tähendab, et olud on kuivemad. Tänu sellele saavad rajameistrid distantsil näidata rohkem karjäärimaastikku, mida mujal ei kohta. „Kokkuvõttes on 46 km ja 19 km rajad läinud lihtsamaks ja ratturid näevad rohkem. Loodetavasti ilmad peavad ja turbaraba on hõljutavalt läbitav. Ka 19 km peal jõuab kavanduse korraks ära näha ja sõita karjäärist välja mööda veetakistust,“ kirjeldavad korraldajad.

Väga võimas vaatepilt avaneb ratturitele peale üht tõusu, kus tehakse tagasipööre. „Sealt on kena vaade orgu, kilomeetrite kaugusele, ja sa näed, kus konkurendid on. Kel kiire ei ole jääb sellel hetkel seisma ja teeb selfi,“ arvab Pekk.

Lisaks rattaradadele

Loe veel

Rattamaratoni korraldajatel on hea meel, et viimasel ajal on väga paljud enda jaoks hakanud avastama Ida-Virumaad ning nädalavahetus Alutagusel on hea võimalus kohalike võimalustega tutvumist jätkata.

Kui rattamaraton sõidetud, siis saavad kõik lustida Alutaguse seikluspargis, mis asub võistluspaiga vahetus läheduses. „Päris väikestele, kuni 4-aastastele, on tasuta ronimislinnak. 110-140
pikkustele lastele on lastepark, mis on väga ohutu ja ainulaadne - ühtegi karabiini ei pea vahepeal lahti võtma ega kinnitama. Vanemad võivad seal soovi korral kaasa ronida, aga lapsed saavad ka ise hakkama.
Suuremad seiklejad saavad aga turnida viiel eri rajal,“ tutvustab Peets. Lisaks sellele saab pargis teha adrenaliinirikkaid sõite üle järve – trossisõitude pikkuseks on 400 m ja 220 m.

Ka Peipsi järv ei ole Alutagusest kaugel, seega on võimalik rattamaratonipäev ühendada suplushooaja algusega. Kui aga värske õhu doos hakkab täis saama, on hea aeg maha võtta Ida-Virumaa spaades.
Näiteks 15 minuti autosõidu kaugusel Toilas. Toila SPA on ka rattamaratoni partner ning kõikidel osalejatele on maratonipäeval sissepääs sinna poole hinnaga ja majutus 20% soodsam.

Lähemal, kui sa arvad

Korraldajad tahavad kummutada arvamuse, et Ida-Virumaa asub liiga kaugel. Tiit Pekk soovitab näiteks Tallinna inimestel endalt küsida: „Kas ma Viljandisse läheksin?“ Kui vastus on „jaa“, siis on hea teada, et pealinnast Viljandisse sõit võtab aega üle kahe tunni. Alutaguse rattamaratoni võistluskeskusesse Pannjärvele jõuad aga kohale vähem kui kahe tunniga. „Me ei asu maailma lõpus, nagu paljud arvavad. Tallinnast Narva suunas viib tegelikult ju ka üks parimaid maanteid, mis Eestis hetkel on,“ lisab Peets.

Kes võistluspäeval maratonil osaleda ei saa või ei taha või soovib enne rajal pisut luuret teha, on oodatud sõitma avatud rajale. Avatud raja sõit toimub 25. mail ametliku algusega kell 12.00.

5. Alutaguse Rattamaraton toimub 1. juunil. Kuni 10-aastased saavad osaleda lastesõitudel, mis algavad kell 12.10, 46 km põhisõidule antakse start 12.00 ning noorte- ja matkasõit saab alguse 13.15. Alutaguse Rattamaratoni raames peetakse 73 km XXL-distantsil ka Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis, millele antakse stardipauk 10.30.