Erika Salumäe Barcelonas tagurpidi masti tõmmatud lipust: teha polnud sel hetkel enam midagi

 (6)
Erika Salumäe
Tagurpidi Eesti lipp Barcelona velotreki mastis.Foto: Tiit Blaat/Eesti Ekspressi arhiiv

Pirita velotrekil austati täna esimese vaba Eesti delegatsioonina 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel käinud sportlasi. Kohal olid ka kõik medalivõitjad - vennad Toomas ja Tõnu Tõniste ning Hispaanias teise olümpiakulla võitnud Erika Salumäe.

Enne mälestusmedalite jagamist toonase delegatsiooni - ka paraolümpia koondise - liikmetele vaadati videokokkuvõtet eestlaste eredamatest hetkedest Barcelonas, nende seas ka mälestusväärset medalitseremooniat, kui esmakordselt tõmmati olümpial vardasse Eesti lipp ja mängiti Eesti hümni (mis sest, et Soome hümni helistikus ja viimase refrääni kordusega, mida Eesti hümnis tegelikult pole).

"See oli üldse esimene kord, kui ma Eesti hümni kuulsin ja lippu mastis nägin. Teadsin muidugi, mis pidi ta masti käima peaks, aga mis ma enam teha oleks saanud," rääkis Salumäe, tunnistades, et tseremoonia katkestamine ja korraldajate veale tähelepanu juhtimine ei tulnud tol hetkel pähegi.

"Teiste jaoks on ju samuti lipud üles tõmmatud. Ütleme ausalt, kui hüütakse välja "Estonia" ja lipp tõuseb, siis vaevalt see rahvas seal ümber ära jagas, kumba pidi ta käima peab. Teati, et on olemas riik nimega Eesti, kes osaleb nüüd iseseisva maana olümpiamängudel. Panime maailmakaardile punkti."

Videot finaalsõidust, kus Salumäe võitis kulla vaid poole rattapikkusega, vaatab ta ise kõige rohkem kord aastas. "Ega väga tihti ei vaata. Ainult siis, kui see tähtpäev on. Aastas korra. Iga korraga natuke teise pilguga. Alguses elasin veel kaasa, nüüd vaatan rahulikumalt. See finišijoon... Natuke lähevad ikka veel käed higiseks, kui see moment meelde tuleb," rääkis Salumäe.

Salumäel on kahju, et trekisõit pärast tema areenilt lahkumist Eestis hoogu sisse ei saanud ning tänaseks praktiliselt üldse pildilt on kadunud. "Muidugi on kahju, sest materjali iseenesest oleks. Trekisõit on arukate inimeste sõit, mida Eesti inimene kahtlemata on - tasakaalukas, mõtleja. Trekk on väga taktikaline sõit. Siin oleks sõitjaid küll. Eestlane on ju ajast aega ratast sõitnud, alates Pikkuusist ja Väravasest kuni kõikide nendeni välja, kes meil pärast neid on tulnud. Mina arvan küll, et Eesti riik võiks end kokku võtta ja selle treki teha rahvusvahelitele standarditele vastavaks. Siin keskel annab ju palju muid asju teha. Tehku sellest korralik trekk, küll tuleb olümpiavõitjaid ka."