Austa ja Saar õpetavad: kuidas võita maratoni?

 (3)
Liidsrisärgis Raido Saar ja aktiivseima ratturi särgis Caspar Austa 16. Mulgi rattamaratoni stardis
Liidsrisärgis Raido Saar ja aktiivseima ratturi särgis Caspar Austa 16. Mulgi rattamaratoni stardisFoto: Maksim Tund

Aastaid Eesti rattamaastikul eeskujulikult esinenud Caspar Austa ja tänavu Eesti Maastikurattasarjas võimsalt alustanud Raido Saar jahivad üldvõitu. Mõlemaid näeb stardis lõviosal kodumaal toimuvatel rattavõistlustel.

Caspar Austa hooaeg on sportlase sõnul suhteliselt tagasihoidlik. „Sel aastal tuleb Eestis kokku umbes 40 võistlust, aga on olnud hooaegu, kus olen kaasa teinud 90,“ ütles Austa. Raido Saare numbrid jäävad veidi tagasihoidlikumaks ehk umbes 35 juurde.

Teekonda ühe maastikurattamaratoni võitmiseni saab sportlaste arvates mõõta aastates ning lisaks sihipärasele treeningule tuleb osata puhkamisele piisavalt tähelepanu pöörata ja üksjagu läheb vaja ka talenti. „Kui praegu tuleks mingi mees metsast, kes on äsja ratta selga istunud ning mulle pähe teeks, siis mina panen oma ameti maha,“ lubas Austa. Raido Saare sõnul on anne vähemalt pool edust. „Kui n-ö looduse poolt mitte mingeid eeldusi alaga tegelemiseks pole, siis ei aita sind ka sihipärane treenimine.“

Heaks ratturiks saamiseks tuleb alustada noorelt. Austa istus ratta selga 10-aastaselt, esimesed tõsisemad võidud õnnestus kätte võidelda alles kümme aastat hiljem. 27-aastane Saar nopib magusaid vilju alles nüüd, kuigi maratonidel käimisega tegi ta otsa lahti ligi 12 aastat tagasi. „Rattaspordi mõistes alustas Raido väga hilja, kuigi nüüd ilmselt korjab ta neid võite järgmised 20 aastat. Heaks eeskujuks selles vallas on Eesti Maastikurattasarja teise etapi võitnud vanameister Alges Maasikmets ehk Massa. Mul käib trennis üsna palju üle kolmekümne või neljakümne aasta vanuseid harrastajaid, kes on alles nüüd rattaspordi juurde jõudnud. Neil pole mitte kunagi võimalust esimese kahekümne seas lõpetada.“

Suurim viga, mida harrastajad sportlaste arvates teevad, on arulage ületreenimine. Saare sõnul toimub areng puhates ning oma keha kuulamine on ülioluline. „Treenida tuleb enesetunde järgi ning arvutusi teha tundides, mitte kilomeetrites. Keegi võib sulle ju plaani koostada, aga kui oled väsinud, siis tuleb koju jääda. Tean oma sõprugi jälgides, et enamus nii ei käitu. Kui nad õigesti puhkama õpiksid, siis kiirus kasvaks. Nad ei mõista seda, käiakse täiskohaga tööl ning siis lõhutakse trenni teha. Ajalugu näitab, et nii mõnigi on seetõttu pillid kotti pannud,“ manitses Saar.

Austa sõnul on maastikusõit aus ja halastamatu, kus taktikast rohkem loeb füüsiline jõud. „Maanteel saad veel kavaldada, kuid maastikul pead jõudma. Kui ei jaksa, siis ei võida. Nii ongi!“ Ratturid soovitavad kasutada võimalust uue rajaga eelnevalt tutvuda, et hilisemaid üllatusi vältida. Eriti just seetõttu, et tehnilisemad kohad ilma suuremate raskusteta läbitavad oleksid. Tihti on abi ka tiimikaaslastest, kes oma mehe edumaa korral teiste ees sõites tempot ülemäära kiireks ei aja.

Heale sõidule aitab kaasa korralik ja töötav varustus. „Ratas peab kerge ja keha järgi sätitud olema, kõik peab sobima. Pole nii, et võtad võõra ratta ja lähed võitma, mina ei suudaks. Tänapäeval saab isegi vaagnaluu laiusele vastavalt sadulaid valida. Poes on olemas šabloonid, millega seda mõõdetakse. Lisaks suurendavad sõidumugavust klipid ja spetsiaalsed jalanõud, mis aitavad ratast paremini kontrollida. Saad ühe jalaga nii vajutada kui tõmmata ning võimalikult palju jõudu rakendada,” rääkis Caspar Austa.

Treenimisest huvitatuile on sportlased nõus täpsemaid nippe ja nõuandeid andma, kuid maratonile minejatele panevad mõlemad südamele, et trassil ka teistega arvestataks. “Ei ole vaja metslase kombel minema kütta ning teistele pärast ette jääda. Iseenesest mõistetav on tagant tulijatele rada vabastada, loomulikult peavad kiiremad sellest soovist eelnevalt märku andma. Igasugune manööverdamine käib viisakuse ja signaalide saatel. Kui sa võidu peale sõitma ei lähe, siis pole mõtet trügida, sellest ei võida mitte keegi,” soovitas Raido Saar.

Kuidas võita maratoni? “Käed püsti üle joone sõites!” võtsid ratturid jutu kokku.

Alutaguse Rattamaraton toimub Ida-Virumaal, keskusega Alutaguse Puhke-ja Spordikeskuses Pannjärvel. Rada läbib suurema osa Alutaguse suusamaratoni trassist. Lisaks kaunile Kurtna maastikukaitsealale saab rattasõber kogeda ka teistsugust maastikku - pea peale pööratud hetkel toimivat ja juba taastatud põlevkivikarjääri ning turbavälju.

Maratoni avatud raja sõit toimub käesoleva nädala pühapäeval ehk 15. mail algusega kell 12.00.

Loe veel

2016 2. Alutaguse Rattamaratoni esimene soodusregistreerimise voor kestab 11. mai hilisõhtuni ning teine voor kuni 18. maini.