Tegemist oli kindlasti ausa tulemusega. Tooksin enda poolt välja, et võtmekohaks said Kolumbia väravavaht David Ospina ning väga-väga hingestatud meeskondlik mäng. Kui sa mängid nii võistkondlikult, siis tuleb öelda, et tänane oli aus tulemus.

Kui väravavaht suudab sellises mängus hoo korraks maha võtta, nagu Ospina tegi esimesel poolajal, siis muutuvad su mängijad rahulikumaks. Lõpus oli muidugi näha, et Ospinal oli väga valus ja ta nõudis isegi vahetust, aga kuna need olid juba tehtud, siis ta jäi mängu, ning mängijale annab see platsil püshholoogiliselt väga palju juurde, kui su väravavaht on ennastsalgavalt sinuga. Mida rohkemat saad sa temalt oodata!

Tooksin välja veel selle, et Poola ei olnud esimesel poolajal kaitsefaasis kompaktne, vaid joosti, kuidas jumal juhatab. Esimesel kümnel minutil pressing toimis, aga kuna siis ise ära ei löödud ja Kolumbia tuli mängu hästi sisse, sai Kolumbia edasi palli oma kontrolli alla. Kolumbia hoidis palli väga hästi, nad ei kiirustanud seda kasti viima, sest teadsid, et peavad ootama oma võimalust ja piisas ühest pallist avapoolajal. Teisel poolajal oli Poolal juba selg vastu seina ning kuna nad pidid riske võtma, siis sealt tekkisid ka Kolumbia võimalused. Au ja kiitus Kolumbiale, kes kasutas oma vaba ruumi väga hästi ära. Väga ilus mäng, mida õhtul vaadata!