MM-i KOLUMN | Andri Hõbemägi: Age Hareide lehti ei loe

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Horvaatia - Taani mängu järel jagas kommentaare Andri Hõbemägi.

Ootustest

Age Hareide turniiri ajal lehti ei ole, see paistab kindel olevat. Muidu oleks ta meedias Horvaatia kvaliteedile ja Taani visadusele avaldatud mängueelseid hinnanguid lugedes arvanud mängupildist päeva esimese vastasseisu, Hispaania – Venemaa mängule sarnast tulevat. Eksisin minagi (täpsustuseks – erinevalt paljudest muudest ametitest on see ökonomistidele siiski vahel lubatud) ja taanlaste eesmärk suruda mäng keskväljale ning kontrollida konkreetselt Modrici ja Rakitici tegevust võis tunduda – arvestades just enda platsipoolele jäävat tühja ruumi – avantüristlik, kuid oli hästi sooritatud ja edukas. Horvaadid mängu jooksul sellega päriselt kohaneda ei suutnudki. Kui tugevad need horvaadid siis õigupoolest ongi?

Üllatustest

Telekommentaatorid tõid koheselt välja värske mehe taanlaste äärekaitses, Knudseni, ja Jonas-poiss lõi kohe esimesel minutil ka oma trumbi lauda ning virutas kasti 35-meetrise audi. Mis edasi sai, nägid kõik lugejad. Lahe, kui taolises tipptasemel mängus sellised väikesed üllatused töötavad.

Kvaliteedist

Esimese poolaja kaitsemängu kvaliteet oma kastis oli siiski üle ootuste kehva, peab ütlema. Arusaadav, olukord on närviline jne, aga mõlema värava sünd oli mõlemal ikka väga selgelt enda küpsetatud. Taanlased lisasid sellele hiljem veel paar eksimust, aga pääsesid. Olukord paranes oluliselt teisel poolajal. Taanlaste kaitsemängu tasakaalustas küll tark vahetus Schöne näol keskväljale, kuid Horvaatia kastis ... no ma ei tea ... Dzjuba pani sama päeva teisest mängust lati suurele ründajale väga kõrgele ja tundus, et kui midagi taanlaste mängupilti pühapäeval ei sobinud, siis oligi see just suure ründaja kasutamine. Ei aidanud ka Corneliuse väljavahetamine teise pika poisi Jörgenseni vastu.

VAR ja kohtunikud

Horvaatia – Taani mäng oli tegelikult juba üsna mitmes selles reas, kus kohtunikud olid teinud väga head partiid väga otsusekindlalt VARi sisuliselt (ja nähtavalt) kasutamata. Kui üks videokohtuniku kasutuselevõtuga seotud hirme oli, et kohtunikud võivad hakata loobuma kriitilistel hetkedel otsustamisest ja sellega kaasnevast vastutamisest, siis õnneks, nagu ikka, teeb elu oma korrektiivid. On mehi, keda see olukord motiveerib olema veel enesekindlam ja täpsem ning tulemuseks on punt vilemehi, kelle tase on seetõttu tõusnud ja kelle tegevust on nauditav vaadata. Nestor Pitana on üks neist.

Mängu lõpp

Taanlaste mänguplaan töötas laitmatult lisaaja lõpuni. Modricil õnnestusid asjad üle ühe – Rebicile viis minutit enne lisaaja lõppu antud täiuslikule läbisöödule, mille kaitsmisel taanlased tegid penaltiväärilise vea, järgnes penaltipunktilt tehtud kaunis pehme ja Schmeichelilt targalt tõrjutud löök, millele täispikas penaltiseerias järgnes kvaliteetselt sooritatud 11m löök. Mängu võitsid penaltidega siiski horvaadid; nende keskväljaliidrid Modric ja Rakitic skoorisid, taanlaste Eriksen ja Schöne mitte, aga ikkagi ... mängu taktikalise osa taanlased võitsid. Peaks vist ise ka arengu huvides lehelugemise ära lõpetama J