27 PÄEVA JALGPALLI MM-ini | Radikaalsed muutused tegid Belgia keskpärasest tiimist suurjõuks

 (10)
Belgia jalgpallikoondis.
Belgia jalgpallikoondis.Foto: JOHN THYS, AFP/Scanpix

Jalgpalli maailmameistriks on aastate jooksul kroonitud kaheksa riiki. Kas Venemaal peetaval finaalturniiril võiks näha uut meistrit? Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis suurimad soosikud oleksid selles vallas Portugal ning Belgia. Kui portugallastel on alates 2016. aastast vähemalt Euroopa meistrid, siis belglastel ei ole seni ette näidata ühtegi suurt tiitlit. Tõenäoliselt seekordsel MM-il uut maailmameistrit ei näe, kuid Belgial on olemas koosseis, mis lubab sekkuda suurde mängu.

Belgia on läbi aastakümnete kuulunud Euroopa tugevate keskmike sekka. Kohati on sähvatatud ning seejärel on olnud raskeid aegu. Praegu elatakse tõenäoliselt üle üldse parimaid aegu.

Edule pandi alus 1998. aastal. Toonasel finaalturniiril langeti välja juba alagrupis ning nii hakati otsima lahendusi, mis viiksid nad maailma ja Euroopa tipule lähemale. Üheks eestvedajaks sai noortetreener Bob Browaeys. Tema meenutuste kohaselt sai eesmärgiks muuta koga riigis mängitav jalgpall ühtseks. Ehk nii noorte kui ka täiskasvanute koondised hakkasid pallima sarnases süsteemis. Eesmärgiks oli noorte valutum üleminek ühest vanusegrupist teise.

Teekond edule

Belglased võtsid eeskuju Hollandist, Prantsusmaast ning FC Barcelonast ja Amsterdami Ajaxist. Lõpuks jõuti järeldusele, et kasutama hakatakse mänguskeemi 4-3-3. Loomulikult ei olnud kõik muudatustega kohe päri ning süsteemi tuli hakata kõvasti juurutama.

Seotud lood:

Arengu nimel ehitati Brüsseli lähistele rahvuslik treeningkeskus jalgpallile. Parandati treenerite haridustaset ja täiendati koolitusi. Analüüsi tarbeks hakati filmima noorte mänge. Selle põhjal leiti, et palliga mängimise harjumust on vähe. Treeningutel hakati olukorra parandamiseks mängima 2v2, 5v5 jne. Suurt rõhku pandi seejärel ka mängijate tehnika arendamisele. Lõpetuseks leiti, et noorte mängudes keskendutakse liialt tulemusele, mitte arengule. Seetõttu loobuti noorteliigades kohati ka turniiritabeli pidamisest, et arendada hoopis mängulist poolt. Paljude asjaosaliste jaoks oli just see muudatus kõige radikaalsem.

Niimoodi mängijaid arendades on 11 miljoni elanikuga Belgia saanud kokku tõelise staaride armee. Tänapäeval ei saa sisuliselt ükski Premier League'i tippklubi enam belglasteta läbi.

Meeskonnal on sisuliselt neli liidrit. Eelkõige toetutakse 26-aastasele väravavahile Thibaut Courtoisile (Londoni Chelsea), 26-aastasele keskväljageeniusele Kevin De Bruynele (Manchester City), 27-aastasele välkkiirele ääreründajale Eden Hazardile (Londoni Chelsea) ning võimsale 25-aastasele tipuründajale Romelu Lukakule (Manchester United).

Probleemsed kohad

Kaitses loodetakse kogenud 31-aastasele Jan Vertonghenile (Tottenham). Nimede poolest on Belgia kaitseliin ülivõimas, kuid seal on erinevaid probleeme. 32-aastane Vincent Kompany (Manchester City) on liialt tihti vigastatuste küüsis. Traumad on kõvasti mõjutanud ka 32-aastase Thomas Vermaeleni karjääri (FC Barcelona). 29-aastane Toby Alderweireld (Tottenham) ja 26-aastane Thomas Meunier (PSG) on lõppenud hooajal liialt tegelenud aga pingi nühkimisega.

Loe veel

Poolkaitses peaks tööloomana olema oluline roll kanda 30-aastasel Radja Nainggolanil (AS Roma), kes näitas lõppenud hooajal klubisärgis suurepärast minekut. Temal on aga peatreener Roberto Martinezega kana kitkuda ehk tema roll ei ole lõpuni selge.

Juhendajale on veel murekohaks Hiina raha teenima siirdunud 29-aastane Axel Witsel (Tianjin Quanjian) ning 24-aastane Yannick Carrasco (Dalian Yifang). Mõlemad on koondises olnud kandavateks jõududeks, kuid Hiina kõrgliiga ei ole kohaks, kust peaksid tulema MM-i ühe soosiku põhimehed.

Rünnakul saab Lukaku kõrval loota 31-aastasele Dries Mertensile (Napoli), kes on Itaalias näidanud, et väravaid ta lüüa oskab. Heasse hoogu oli tõusmas ka 24-aastane Michy Batshuayi (Dortmundi Borussia), kuid hüppeliigese trauma tõttu on tema seisund praegu rohkem kui kahtlane.

Mänguliselt hea hoog

Valiksarjas ei tekkinud belglastel mingeid probleeme. Koduväljakul näiteks 8:1 Eestit nüpeldanud Belgia oli esimeseks Euroopa koondiseks, kes tagas endale koha 2018. aasta MM-il. Kümnest kohtumisest teeniti lõpuks üheksa võitu, väravate vahe oli muljetavaldav +37. Ainsana suutis belglaste vastu viigi välja võidelda Kreeka.

Viimastes maavõistlusmängudes ei ole nad üleliia tugevate vastastega just kohtunud. Saudi Araabia mängiti märtsis üle 4:0 ning enne seda alistati 1:0 Jaapan ja viigistati 3:3 Mehhikoga.

Kaotusekibedust tundis Belgia viimati 2016. aasta 1. septembril, kui maavõistlusmängus jäädi 0:2 alla Hispaaniale. Eelnevalt oldi EM-i veerandfinaalis 1:3 kaotatud Walesile.

MM-il saavad belglased end rahulikult soojaks mängida. Loos viis nad G-alagruppi, kus esmalt tuleb heidelda Panamaga ja seejärel Tuneesiaga. Grupi viimases kohtumises tuleb kõik mängu panna, kui vastamisi minnakse Inglismaaga.

BELGIA KOONDIS

Osaleb MM-il 13 korda
MM-i neljas koht 1986
MM-i veerandfinalist 2014

Kõige rohkem mänge Belgia koondises: 1. Jan Vertonghen 96 mängu, 1. Jan Ceulemans 96, 3. Timmy Simons 94.

Kõige rohkem väravaid Belgia koondises: 1. Romelu Lukaku 30, 1. Paul van Himst 30, 1. Bernard Voorhoof 30.

Belgia alagrupimängud MM-il:

  • Belgia – Panama (18. juuni, Sotši)
  • Belgia – Tuneesia (23. juuni, Moskva)
  • Belgia – Inglismaa (28. juuni, Kaliningrad)
Futboliit