Horvaatia on maailmale suuri jalgpallistaare ikka andnud. Kuni 1990-ndateni tegid nad tegusid Jugoslaavia koondises. Edaspidi on kõige tulisemaid lahinguid maha peetud just endise liitriigi juhtrahva serblastega.

MM-idel on eduka 1998. aasta turniiri järel mängitud veel kolmel korral ning alati on pidama jäädud alagruppi. 1998. aasta finaalturniir tsementeeris horvaadid aga igaveseks paljude jalgpallisõprade mällu. Toonasel jõuproovil kerkis kuue tabamusega suurimaks väravakütiks Davor Šuker. Kui toona oli ta kodumaal palavalt armastatud, siis tänapäeval on ta kohaliku jalgpalliliidu president. Seal on ta sattunud aga erinevate skandaalide ja korruptsioonijuhtumite keskmesse ning koondise poolehoidjate seas ta enam nii kuum nimi ei ole.

Endised ja nüüdsed legendid

Šukeri kõrval mängisid end tõelisteks legendideks ka Zvonimir Boban ning Robert Prosinečki. Kogu kolmik alustas oma rahvusvahelist karjääri omal ajal Jugoslaavia koondises ning Horvaatia iseseisvudes aidati kodumaa maailma tippu.

Mängijate osas saab Horvaatia väljakule saata taaskord tõelise staaride armee. Arvestades, et põhitegijate vanus on 30. eluaastate ümbruses, siis võib tegemist olla selle seltskonna viimase suure võimalusega midagi korda saata.

Kaptenina juhatab Horvaatia koondises vägesid 32-aastane Madridi Reali keskväljatäht Luka Modric. Kogenud tegijatest on endiselt kandvas rollis poolkaitsjad Ivan Rakitic (FC Barcelona), Ivan Perišic (Milano Inter), ründaja Mario Mandžukic (Torino Juventus) ning väravavaht Danijel Subašic (AS Monaco).

Nooremat põlvkonda esindab Mateo Kovačić (Madridi Real) ning kaitses loodetakse Ragnar Klavani tiimikaaslasele Dejan Lovrenile (FC Liverpool) ning vanameister Vedran Corlukale (Moskva Lokomotiv).

Edu Meistrite liigas

Horvaatide taset näitab seegi, et ka tänavu saavad nad rõõmustada Meistrite liiga tiitli üle. Reali poolelt püüavad kolmandat hooaega järjest tšempionks tulla Modric ja Kovačić. Liverpooli ridades on Kiievisse sõitmas Dejan Lovren.

Seega on vähemalt üks horvaat Meistrite liiga tiitli võitnud nüüd juba kuuendat aastat järjest. Mandžukic oli võidukas 2013. aastal Müncheni Bayerniga. 2014. aastal triumfeeris Modric Realiga. 2015. aastal Rakitic Barcelonaga. 2016. ja 2017. aastal Modric ja Kovačić Realiga.

Taoline staaride armee tähendab, et horvaadid sõidavad turniirile suurte lootustega. Ajalugu on näidanud, et nad on tulemuste osas võimelised üllatama nii positiivselt kui ka negatiivselt. Viimati toimunud suurturniiril ehk 2016. aasta EM-il näidati alagrupis hiilgavat mängu ning edestati Hispaaniat, Türgit ja Tšehhit.

Raske alagrupp

Ilusat jalgpalli näidati ka kaheksandikfinaalis tulevase Euroopa meistri Portugali vastu. Ründavale mängule vaatamata jäid neil väravad löömata ning lisaajal võttis Portugal 1:0 võidu. Kui hovraadid suurturniiril tulemust ei tooda, siis soenguga suudab mõni mees tõenäoliselt ikka üllatada.

Valikturniiril tuli horvaatidel ette ootamatuid komistamisi, kuid Zlatko Dalici peatreeneriks ja Ivica Olići abitreeneriks asumise järel on asutud taas võitude teele. Alagrupp lõpetati Islandi järel teise kohaga ehk Venemaale tuli murda läbi play-off'i. Play-off'is panid horvaadid asjad kiirelt paika: koduväljakul alistati Kreeka 4:1 ning võõrsil lepiti väravateta viiki.

Koosseisu arvestades sõidavad horvaadid seekordsele turniirile suurte lootustega, kuid loos neile kõige armulikum ei olnud. D-alagrupis tuleb vastamisi minna Argentina, Islandi ja Nigeeriaga. Paljude hinnangul on tegemist seekordse finaalturniiri kõige tugevama ja ühtlasema nelikuga.

HORVAATIA KOONDIS

Osaleb MM-il 5 korda
MM-i pronksmedal 1998

Kõige rohkem mänge Horvaatia koondises: 1. Darijo Srna 134 mängu, 2. Stipe Pletikosa 114, 3. Josip Šimunic 105.

Kõige rohkem väravaid Horvaatia koondises: 1. Davor Šuker 45 väravat, 2. Mario Mandžukic 30, 3. Eduardo sa Silva 29.

Horvaatia alagrupimängud MM-il:

  • Horvaatia – Nigeeria (16. juuni, Kaliningrad)
  • Horvaatia – Argentina (21. juuni, Nižni Novgorod)
  • Horvaatia – Island (26. juuni, Rostov Doni ääres)