Itaalia kolmandas liigas mängiv 27-aastane kaitsja tundis endal haigussümptomeid neli päeva enne positiivset koroonatesti.

"Ärkasin esmaspäeval, 2. märtsi hommikul ebamugavustundega. Mul oli palavik, peavalu ja silmad tulitasid. Mul olid juba öösel sümptomid, külmavärinad," vahendab BBC Favalli sõnu.

"Muutusin kahtlustavaks. Mul oli juba jaanuaris palavik. Helistasin oma perele ja neil kõigil olid samad sümptomid. Paar päeva enne seda oli meil olnud ühine pereõhtusöök. Kuna koroonaviirus oli sel hetkel juba meedias suur teema ning minu piirkonnas olid juba inimesed nakatunud, sain ma kohe aru, mis meil kõigil viga on."

"Mul pole palavik üle 37,8 kraadi läinud. Mul oli see kolm päeva ning kui mult reedel proov võeti, tundsin ma end juba hästi," lisas ta.

"Mul oli küll piinav peavalu, aga see ei kestnud samuti kaua. Ma ei kartnud enda pärast kordagi. Nii halb mul ei olnud. Olin rohkem mures mõnede oma sugulaste pärast, kes said sellega tugevamini pihta, võibolla oli asi nende vanuses või vähemas treenituses."

Pärast perega rääkimist pani Favalli end koheselt karantiini, sulgedes end isegi abikaasa eest eraldi tuppa. Naine tegi süüa ja jättis taldriku mehele ukse taha.

"Miriamil polnud mingeid sümptomeid. Ma ei tahtnud talle liiga teha. Isuga pole mul kunagi probleemi olnud, ma võin alati süüa. Ma ei tundnud maitset ega lõhna, aga ma teadsin, et see on ka gripi puhul tavaline," sõnas Favelli.

"Ma lasen endal kahe päeva pärast uue proovi võtta, kui möödub kaks nädalat minu positiivsest testist. Kui ma olen negatiivne, pean ma ma seda veel paari päeva pärast kordama."

Favalli oli enne karantiini üsna liikuva eluviisiga. Ta sõitis hommikuti 40 minutit oma külast Solarolo Raineriost Reggio Emilia linna treeningule ja tagasi, kohtus sõpradega ja tegi oma pere jaoks tihti plaane.

"Isolatsioon on vaimselt päris raske. Ma olen harjunud rohkem sotsiaalsema eluga. Elan koos naisega, meiega samas piirkonnas elavad mu pere ja sõbrad. Käin iga päev trennis," ütles Favalli, kes on karantiini päevil keskendunud ülikooliõpingutele. Ta tudeerib kehakultuuri.

"Kõige tähtsam on, et me sellest kõik ruttu üle saaksime. Ülejäänu on teisejärguline. Olen viimastel nädalatel tundnud suurt toetust oma praeguste ja endiste tiimikaaslaste, sõprade, treenerite ja fännide poolt. Inimesed helistavad mulle iga päev. Olen saanud tuhandeid sõnumeid. Kõik on minu ja mu pere pärast mures. On hea näha, kuidas meie eest hoolitsetakse. Kui me tahame selles viiruses midagi positiivset näha, siis see on mulle õpetanud, kui tähtsad sind ümbritsevad inimesed on."