Tarmo Lehiste: Saksamaa oskas oma elu huvitavaks teha

 (7)
Saksamaa jalgpallikoondis
AFP/Scanpix

Jalgpalli maailmameistrivõistluste kaheksandikfinaalide ühele oodatuimale kohtumisele Saksamaa ja Inglismaa vahel annab ülevaate Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige Tarmo Lehiste.

Saksamaa - Inglismaa 4:1

Turniiri senist käiku vaadates oli enne mängu favoriit Saksamaa ning Inglismaa kuulus pigem Prantsusmaa ja Itaalia katlasse. Sakslased olid alagrupimängudes elavamad ja vaatamata kaotusele Serbiale, liikusid mehed ja pall märksa paremini kui Inglismaal.

Viimastel aastatel Jürgen Klinsmanni ja Joachim Löwi käe all tegutsenud Saksamaa aga ei ole enam see Saksamaa, keda me varem tundsime. Kui mõni aasta tagasi võis 2:0 eduseisul teleka kinni panna, sest oli teada, et sakslased panevad kõik uksed lukku ja veeretavad mängu lõpuni, siis seekord võis arvata, et sellega mäng veel läbi ei ole.

Saksamaa oskaski oma elu väga kähku huvitavaks teha ja Inglismaa sai mängu tagasi. Esimene värav saadi aga pigem pooljuhuslikult kui suure surve tulemusena, sest ilmselt ei osanud keegi arvata, et Arne Friedrich suluseisu nii rumalalt ära katab. Inglismaale andis see muidugi jõudu juurde.

Järgnenud lugemata värav teeb mängust ajaloolise või pigem toob ajaloo taas silme ette, sest 1966. aasta maailmameistrivõistluste finaal ei ole kuulus niivõrd Inglismaa ainsa MM-tiitli kui just kohtunik Tofik Bahramovi poolt ära loetud värava poolest. Ka moodsa tehnikaga ei ole veel suudetud tuvastada, kas Bahramovil oli õigus või mitte. Sakslased on pigem arvanud, et mitte ja nüüd võib nende süda rahul olla, sest said tagasi selle, mis toona neilt ära võeti.

Kahtlemata oleks 2:2 viigiseis pakkunud hoopis teistsuguse mängu, Fabio Capello teinud teistsugused muudatused, kuid need on ainult spekulatsioonid. Selge on see, et kui teise poolaja alguses Inglismaa natukenegi üritas, siis edaspidi sumbusid rünnakud alagrupimängudes näidatu sarnaseks. Pall ei püsinud vastaste poolel ning sakslased kasutasid seda väga hästi ära.

Üldiselt on Saksamaa nendel maailmameistrivõistlustel olnud positiivseks üllatuseks ja suurim esiletõusja nende seast Bastian Schweinsteiger, kellelt oodati juba ammu suurt tulevikku. Tal on aastate jooksul olnud mitmeid üksikuid säravaid hetki, kuid pigem on ta tuntud olnud oma soengute või individuaalsete soorituste poolest. Tänavusel MM-il on just tema Saksamaa edusse ühe suurima panuse andnud. Paljud olid üllatunud, et tema ja Sami Khedira alumisteks poolikuteks pandi, kuid mõlemad on jätnud väga hea mulje.

Kõrvalepõige: lisakohtunikust ja videokordustest

Enne maailmameistrivõistlusi toimus FIFA kongress ning enne seda UEFA esindajate kokkusaamine, kus osalesin ka mina. Muuseas arutati viimasel lisakohtunike eksperimenti ja Michel Platini oli selle suhtes väga positiivselt meelestatud. Kindlasti jätkatakse seda süsteemi nii Euroopa Liigas kui võetakse kasutusele Meistrite Liigas. Samuti oli UEFA-l idee kaasata lisakohtunikud Euroopa meistrivõistluste valikturniirile, kuid FIFA keelas selle ära.

FIFA kongressil ütles Sepp Blatter, et ta videokorduseid mingil kujul ei poolda, kuid tänane juhtum annab aruteludele kindlasti hoogu juurde. Kas peaks olema lisakohtunikud või kordused. Täna oleks kohtunikust abi olnud. Olukorda vaadates oli loogiline, et äärekohtunik ei saanud olla väravajoonel, sest löök tuli kastist väljaspoolt ja tema pidi jälgima suluseisu.

Videokorduste puhul võetaks näppu andes kogu naha ja karvadega. Kui alguses võtta videod abiks ainult väravaolukordade analüüsimisel, siis peagi hakatakse tahtma sama karistusalas tehtud vigade, suluseisu jne kohta ning lõpuks istuks kohtunik videopuldi taga.

Futboliit (talgpall)