Zenit Arenat ehitatakse juba üheteistkümnendat aastat ning projekti esialgne maksumus - 220 miljonit dollarit - kasvab lõpuks ilmselt pea 15 korda suuremaks, staadion saab esialgsest tähtajast valmis üheksa aastat hiljem. Vaatlejad süüdistavad selles lokkavat korruptsiooni ja korralagedust.

"Meie hinnangul oleks taoliste standardite ja mahtude juures tegelik maksumus pidanud olema isegi pisut vähem kui kolmandik sellest," sõnas Dmitri Suhharev Transparency Internationali Peterburi kontorist. "Ainus viis, kuidas kulude sellist tõusu selgitada, on korruptsioon. Samuti tehti mitmed eelarved alles pärast seda, kui raha ära kulutati ning arvati sealt altkäemaksudeks läinud summad maha."

Korruptsiooni kõrval on ehituse juures veel tõsisemad probleemid - nimelt rikutakse võõrtööjõu kasutamisel rõlgelt inimõigusi. Josimari andmetel tulevad staadioni projekti ehitajatest umbes 80 protsenti väljaspoolt Venemaad - suur osa neist on pärit teistest endise Nõukogude Liidu riikidest nagu Tadžikistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Valgevene, Moldova ja Ukraina, aga oma osa on ka... Põhja-Koreal.

"Mitte keegi ei hooli seadustest või lepingutest. Võõrtööjõudu koheldakse samamoodi nagu mujal Venemaal - neil pole mitte mingisuguseid õiguseid," kirjeldab Suhharev.

Labourers work at new stadium under construction on Krestovsky Island that will host 2017 Confederations Cup and 2018 World Cup matches in St. Petersburg

Asi läks lõplikult käest ära mullu suvel

Pavel, projektijuht, kes on Zenit Arena ehitamisel töötanud alates 2015. aastast, kinnitab sama. "Mõnedele töötajatele on küll raha korralikult välja makstud, kuid tean paljusid, kes pole üldse palka saanud. Meil on liiga palju ebaausaid alltöövõtjaid."

Paveli sõnul oli Zenit Arenal küllaltki turvaline töötada - aga seda vaid 2016. aasta suveni, kui võimule sai Peterburi praegune asekuberner Igor Albin. "Pärast seda oli kõik totaalne kaos. Tõsiseid õnnetusi juhtus iga nädal. Augustist jõuludeni sai töödel surma neli ehitajat. Nad kukkusid end kas vastu betooni surnuks või said elektrilöögi," meenutab Pavel.

Albin lõpetas koostöö senise alltöövõtjaga ning julgustas mitmeid kohalikke firmasid linnale tasuta töö näol "kingitust" tegema - vastutasuks lubati tulevikus suuri projekte ning vähem inspektsioone ja kontrolle.

Hiljuti tähistati 68 000 inimest mahutaval staadionil ümmargust tähist: Konföderatsioonide karikaturniirini jäi täpselt 100 päeva

Elu töövanglas

Üheks selliseks ettevõtteks oli Dalpiterstroi, kes tegi Paveli sõnul tasuta tööd miljonite rublade eest. Sealjuures tõi Dalpiterstroi objektile 60 põhjakorealast. Seven Sunsi nimeline firma lisaks omalt poolt 50 Põhja-Korea töölist. Samast riigist pärit mehi pakuti ka Pavelile.

"Ühel päeval koputas vahendaja mu uksele ja ütles, et saaks mulle pakkuda sadat osavat põhjakorealast," räägib Pavel. "Nad oleksid olnud valmis aasta lõpuni päevad läbi tööd tegema. Hinnaks öeldi kuus miljonit rublat, millest neli läheksid Põhja-Korea valitsusele, ülejäänud jagataks ära vahendusfirma ja töötajate endi vahel. Töölised oleksid saanud 600 rublat (u 10 eurot - toim.) päevas. Ütlesime neile ära - meil polnud lisakäsi vaja."

Põhja-Korea tööliste elu on selle sõnaga isegi raske nimetada. Nad töötavad seitsmest hommikul keskööni ning magavad objekti lähedal tarastatud aias vanade konteinerite sees ööpäevaringse järelvalve all. Mõistet "vaba päev" nad ei tunne, kuni 90 protsenti töötasust võetakse neilt ära. Humanitaarorganisatsioonid nimetavad seda otsesõnu pantvangi võtmiseks ja orjatööks. Töölistel endil on kannatamiseks aga mõjuv põhjus - julged millestki iitsatada, kannatavad kodumaal naine ja lapsed. Põhja-Korea valitsus valib töömeesteks just selliseid mehi, kellel on pere ning tihti saadetakse nad sundkorras välismaale üsna ruttu pärast kohustuslikku kümneaastast armeeteenistust.

"Nad on nagu robotid. Töö, töö ja veelkord töö. Nad on väga head töötajad, kuid näevad õnnetud välja. Neil ei ole elu," selgitab üks venelasest tööline, kes askeldab koos korealastega ühel objektil Peterburi lähistel.

On naiivne arvata, et sellisel viisil kasutatakse põhjakorealasi ära vaid Venemaal - sarnane praktika toimib ka mujal. Kim Jong-uni riigi jaoks on sellise tööjõu eksport suur sissetulekuallikas - see toob vaesele maale aastas sisse vähemalt kaks miljardit dollarit, mõnedel andmetel isegi tunduvalt enam hämarat tulu.

Zenit Arenal jätkatakse aga ehitamist ja samal ajal ka parandamist - hiljutine FIFA ülevaatus tuvastas, et mänguväljak on ebastabiilne ning ehitis ületas lubatud vibratsioonitasemeid seitsmekordselt. Spordiminister Vitali Mutko lubas küll vead kõrvaldada, kuid aeg hakkab otsa tiksuma: Konföderatsioonide karikaturniiril peetakse sel staadionil esimene mäng 17. juunil. MM-finaalturniir algab sellest aasta hiljem.