Telegraphi avaldatud dokumentide kohaselt kanti 2011. aastal 750 000 dollarit üle Warneri poegadele ning veel 400 000 tasuti talle ühe tema alluva kaudu. Lisaks avastati veel üks 1,2 miljoniline ülekanne firma poolt, mis kuulus Aasia jalgpalliliidu presidendile Mohammed bin Hammamile.

Mohammed bin Hammam taandati ametist häälte ostmise süüdistusega 2011. aastal FIFA eetikakomisjoni initsiatiivil. Mehele määrati eluaegne jalgpallis tegutsemise keeld, mis 2012. aasta juulis siiski arbitraažkohtu otsusega tühistati.

Warner oli FIFA täitevkomitees üks kogenumaid liikmeid, kuni ta 2011. aastal pärast 14 aastat seal töötamist ametist tagasi astus. Ühtlasi oli ta üks 22-st inimesest, kes otsustasid 2018. aasta MM-i korraldusõiguse anda Venemaale ja 2022. aasta oma Katarile.

Warner pole sugugi ainus FIFA ametnik, kes seoses Katariga korruptiivsetes tegevustes vahele on jäänud. Kuus nädalat enne 2010. aastal Zürichis toimunud otsustavat hääletust võeti ametist maha veel kaks ametnikku, kellest üks küsis lindistatud vestluses 2,5 miljonit dollarit oma spordiakadeemia jaoks. Seetõttu koosneski esialgu 24-liikmeline hääletuskomitee hiljem 22 inimesest.