Van Basten oli üks oma põlvkonna parimaid mängijaid, kes võitis aastatel 1988-1992 kolmel korral Ballon d'Or`i auhinna, kuid ta võitles samal ajal püsiva hüppeliigese vigastusega juba 20ndast eluaastast alates ja pidi karjääri lõpetama 30-aastaselt.

"Kui mul oleks võimalus uuesti valik teha nende teadmiste põhjal, mis mul täna on, siis see poleks seda väärt," ütles 56-aastane hollandlane BBC Radio 5 Live'i Euro League'i podcastile.

"Kõik valud, mis mul olid, ei olnud seda väärt. Hüppeliigesest tekkis nii palju probleeme, see mõjutas mu igapäevast elu. Kuid tol ajal oli jalgpall kogu mu elu."

"Nüüd olen vanem, mul on olnud elu ilma jalgpallita. Elu võib ikkagi olla hea - see on rohkem kui jalgpall. Täna langetaksin teistsuguse otsuse, kui mul oleks valida," tunnistas Van Basten.

Hollandi legend tuli AC Milaniga kahel korral Euroopa meistriks (1989, 1990) ja lõi 1988. aasta EMi finaalis unustamatu võiduvärava. Tervelt kaks täishooaega tuli tal aga karjääri lõpus vahele jätta vigastusest taastumiseks ning täna ei suuda ta isegi palli lüüa.

"Ma surin mängijana. Isegi täna ei suuda ma jalgpalli mängida. See on liiga keeruline, minu hüppeliiges on fikseeritud, ma ei saa lüüa, ma ei saa oma jalaga midagi teha. Olin terve elu jalgpalli mänginud ja polnud päevagi ilma selleta, kuid järsku oli see kõik läbi. See oli väga raske ja valulik," lisas hollandlane.