Aivar Pohlak: konservatiividest avantüristideni
Sloveenia - Alžeeria mäng tuletas meelde neljase alagrupi puudust - avavoorus, eriti siis, kui mängivad meeskonnad, kellest kumbki pole favoriit, mängitakse üliettevaatlikult, sest kaotus sulgeb kõik uksed.
Nii jäi mõlema meeskonna võimetest ülevaade saamata, tõsi, sloveenid on varemgi tähtsates kohtumistes mänginud väga ettevaatlikult, kuid kui nende koosseisu vaadata, siis ei leia sealt pea ühtegi meest, kes oleks lõppenud hooajal klubijalgpallis säranud või selge sammu edasi astunud - väikeriigi jalgpalli arengus tuleb ikka ette perioode, mil arvestatav hulk koondislasi on koduklubides pingipoisid või statistid ja ehk on sloveenidel praegu selline moment.
Kujutan ette, kuidas sülitasid seda mängu vaadates vene fännid: sellise meeskonna vastu jäime meie finaalturniirist kõrvale ja seda imemees Hiddinki juhtimisel! Usun minagi, et vene iseloom oleks avamängus käitunud Hiddinki reeglitest hoolimatagi emotsionaalsemalt.
Samas selliselt saadud kolm punkti võib sloveene kannustada edasistes mängudes ennast ületama ja nii võib isegi tekkida moraalselt löödud Inglismaa vastu võimalus rääkimata USA-st, kes Sloveenia vastu peaks ise mängu ehitama hakkama.
Serbia - Ghana
Selle mängu ülevaadet tuleb alustada sama lausega, millega eelmistki - vahe ainult sellest, et meeskonnad pretendeerivad alagrupis selgelt teisele edasipääsukohale, mis oli nende kammitsetuse põhjus. Niipalju sai siiski näha, et Ghana tundub olevat seni nähtuist Aafrika meeskondadest parim, ehkki Nigeeriagi oli hea ja korraldajamaa meeskond organiseeritud ja tark. Kui nüüd aus olla, siis pole ma Serbiat kunagi varem nii ettevaatlikult mängimas näinud ja nii nende kui ka sloveenide mängu vaadates tekkis kummalisi mõtteid meie valikturniiri kohta, aga mõistagi ei pea need paika, sest nad on siis hoopis teises olukorras.
Sebia - Ghana mängu otsustanud penaltiga kaasnenud Serbia mängija reaktsioon peegeledab mängu tähtsust ja pingeid - kõrvaltvaatajal võinuks jääda ju tõepoolset mulje, et mees ei saanud ise aru, et tabas käega palli, aga kuna see pole võimalik, nagu seegi, et ta uskunuks siiralt oma käega mängu mitte olemist penalti vääriline, siis saame siit vaid järeldada mängu tähtsuse ja valitsevate pingete kohta.
Fakt on, et Serbial saab kaotuse järel grupist väljamurdmine olema väga raske, samas saab olema huvitav näha, kuidas nad teises mänguvoorus selg vastu seina Saksamaa vastu mängivad.
Saksamaa - Austraalia
Kahtlemata on Saksamaa - Austraalia kohtumine tavatähenduses selle turniiri üks vaadatuim mäng. Austraalia mängis ründavalt ja väga lahtiselt ja see oleks peaaegu neile esimestel minutitel ka värava toonud. Meeskonna kapteni Lucas Neilli avantüristlikku käitumist - tal õnnestus trahvikastis ilma kohtunike nägemata sakslast lüüa, kattis mitu korda suluseisu, mis viis ohtlike olukordadeni, vaidles kohtunikuga, sõitis põlv ees sisse Özilile - tõlgiksin nii, et koondise hollandlastest peatreener Pim Verbeekil puudub kaasmaalase Hiddinki lahkumise järel meeskonnas autoriteet ja tõenäoliselt on Lucas Neilli roll meeskonnas suurem kui peaks ja ta kanda suudab.
Nähes austraallaste kaptenit suures kaotusseisus mõnes olukorras koguni ründajana postsioonis platsil liikuvat tulid meelde mõnekümne aasta tagused mängud ENSV madalamates liigades, kus endine kõva mängumees end alguses keskkaitsesse sättis ja seal kõrbemise järel rünnakule tagasi tegema ronis - sellised mängud lõppesid ja lõpevad alati suure kaotusega.
Jään enda juurde, et Ballacki puudumine mõjub Saksamaale pigem positiivselt, aga ilmselt tuleb neil nii Serbia kui Ghanaga kõvasti madistamist, sest eeldan, et Austraalia ei ole turniiriks vajalikul määral valmis ja suur võit nende üle võib otsustavaks olla vaid siis, kui ülejäänud kolm grupis omavahel surnud ringi teevad.
Üldist
Üldise all märgiksin täna korraldajate poolt rajatud sõna otseses mõttes fantastilisi staadione - mulle tundub, et nii uhketel areenidel ei ole mitte kunagi varem mängitud.
Esimesed MMilt tagasijõudnud kõnelevad, et selliseid kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ei ole nad mitte kuskil näinud. Valmis ehitatud korralike ja isegi uhkete staadionite ümber laiub silmapiirini ulatuv osmikute ala, kus domineerivad tsink-plekist asjandused, mida kõige õigem nimetada onniks. Selles piirkonnas on teatud vahemaa tagant paigaldatud tänavavalgustuspostid ja välikäimlad, aga see on ka kõik, eramajade kvartalid ja riiklikud asutused on osmikutest eraldatud kõrge müüri, okastraadi ja mehitatud valvega.
Sellised on korraldajamaalt kaasa toodud muljed.
