2018. aasta jalgpalli MM-i korraldus ja Krimmi jalgpalliklubide saatus teravdavad FIFA ja Venemaa suhteid

FIFA ja Venemaa suhted on viimase kuu ajaga läinud eriti pingeliseks. Alates juulikuust on Venemaa ärritanud FIFA-t peamiselt kahe olulise teemaga, millest üks puudutab jalgpalli MM-i korraldust 2018. aastal ja teine Ukraina olukorda.

Ukraina probleem tuleneb loomulikult Krimmi eriolukorrast. Venemaa jalgpalliliidu ametnikud soovivad Krimmis asuvaid jalgpalliklubisid integreerida Venemaa liigadesse Ukraina nõusolekuta. FIFA ja UEFA ei pea sellist käitumist moraalselt õigeks, kuid ei ole julgenud veel ametlikult sõna võtta, vahendab Moscow Times.

FIFA president Sepp Blatter leiab, et probleemiga peaks eelkõige tegelema UEFA, kuid samas on FIFA-l kohustus sekkuda, kui on ilmselge, et riigi valitsus sekkub julmalt jalgpalliliitude tegevusse.

Tavaliselt kehtestab FIFA selliste juhtumite korral tähtaja, millal valitsused peavad enda määrused või otsused tühistama ja andma võimu tagasi jalgpalliliitudele. Vastasel juhul eemaldab FIFA Venemaa koondise ja kohtunikud rahvusvahelistelt mängudelt.

On võimalik, et kolme Krimmi jalgpalliklubi meelitamisel teise riigi liigasse tegutses Venemaa jalgpalliliit üksi, ilma valitsuse juhisteta. Siiski, UEFA pole kolme jalgpalliklubi siirdumisel Venemaa liigadesse andnud (veel) oma nõusolekut ja Ukraina jalgpalliliidu ametnikud FIFA-s ja UEFA-s on andnud sisse ametliku protesti.

Teine probleem puudutab 2018. aasta jalgpalli MM-i maksumust. FIFA arvab, et 12 staadioni asemel saab Venemaa hakkama ka 10-ga (praegu kardab FIFA, et MM-i kulud ulatuvad lõpuks hiiglaslikesse mõõtmetesse), kuid Venemaa spordiminister Vitali Mutko väidab vastupidist. "Venemaa ei muuda enda algset plaani korraldada MM-i mängus 12-l staadionil, mis asuvad 11-s linnas," ütles Mutko resoluutselt Venemaa agentuurile ITAR-Tass.

FIFA adresseerib mõlemat probleemi tõenäoliselt juhtivkomitee kogunemisel 25. ja 26. septembril Zürichis.