1. Manchester City

Pep Guardiola meeskond jooksis eelmisel hooajal tiitliheitluses teistelt kohe alguses eest ära ning ei andnud ohje kordagi käest. Kuigi FA karikasarjas ja Meistrite liigas tulid sisse pettumused, ei ole ühtegi erilist põhjust, miks arvata, et säärane edu ei võiks vähemalt liigas korduda. Manchester City meeskond on endiselt üks suur ühtne löögirusikas: ühtegi olulist mängijat suvel meeskonnast minema ei lastud, selle asemel osteti enam kui 66 miljoni euro eest Leicester Cityst Riyad Mahrez. Cityl lihtsalt ei ole erilisi nõrki kohti - ning kui ka noored mehed eesotsas Phil Fodeniga samamoodi arenevad, ei ole lähiajal City ülemvõimu lõppu näha.

2. Liverpool

Jürgen Klopp on jätkuvalt klubi fännide seas ülipopulaarne ning meeskond on tema käe all läinud üha tugevamaks. Sel suvel tehti üleminekuturul juba väga jõulisi samme - väravavaht Alisson Becker, Xherdan Shaqiri, Fabinho ja juba aasta tagasi hangitud, aga nüüd tiimiga liitunud Naby Keita on uued mehed, kellelt kõigilt oodatakse Anfieldi publiku poolt palju. Nüüd on tarvis lihtsalt mängima ja võitma hakata: kuigi Klopp on Liverpooli eesotsas jõudnud mitu korda tiitlitele lähedale, pole ta veel omapärasel kombel oma Liverpooli-aja jooksul suutnud mitte ühtegi karikat võita. Meistrite liiga finaali jõudmine kevadel oli aga väga hea märk sellest, et klubi on suureks mänguks võimeline ja tiitliheitluseks valmis.

Oma roll peaks kindlasti jääma ka Ragnar Klavanile: kuigi hooaja alguse nurjab ilmselt õnnetu ajastusega vigastus, võiks ta endiselt olla klubi neljas keskkaitsja nagu ka eelmise hooaja teisel poolel. Kuna Dejan Lovren ja Joel Matip on mõlemad küllaltki vigastusaltid, võiks Klavan ka omajagu mänguaega teenida - Premier League'is kirja saadud mängude arv jääb tänavu ilmselt eelmise aasta 19-le alla, ent mitte väga palju.

Võib eeldada, et Liverpool suudab tänavu Manchester Cityle pakkuda suuremat vastupanu kui ükski teine klubi eelmisel hooajal, aga Guardiola meeskonna põhi on eelmisest hooajast all sedavõrd hea, et päris samale tasemele Liverpool ei küündi. Või tuleks ehk öelda: veel ei küündi?

3. Chelsea

Üleminekuakna päris lõpus pisut ootamatult Thibaut Courtois'st loobuma pidanud, aga ta kärmelt Kepaga asendanud Chelsea läheb uuele hooajale vastu uue peatreeneriga: Antonio Conte asendati tuimalt teise itaallase, viimati Napolit juhendanud Maurizio Sarriga. Meeskonda toodi lisaks Kepale juurde kaks väga huvitavat keskväljameest: Madridi Realist laenati horvaat Mateo Kovacic, N'Golo Kante kõrval võtab poolkaitses aga koha sisse sellestsamast Napolist ostetud Jorginho, kes teab Sarri nõudmisi väga hästi ning võib hooaja alguses isegi ootamatult tähtsat rolli mängida. Vähemalt hooajaeelsete mängude põhjal on Chelsea fännid temaga väga rahule jäänud.

Enamasti päris ründavat jalgpalli harrastava Sarri käe all on põnev vaadata, milliseks Chelsea hooaeg kujuneb - ei tasu unustada, et suur osa meeskonnast tuli veel eelmisel kalendriaastal Inglismaa tšempioniks.

4. Manchester United

Tõeliselt kummaline, võib lausa öelda, et ebamanchesterunitedlik suvi. Suuri oste tehti üksainus - Brasiilia keskväljamees Fred - ning eelhooaja teine pool kulges Unitedi jaoks suuresti peatreeneri Jose Mourinho virisemise tähe all. Küll põrutas portugallane pärast ühte sõprusmängu, et sellise jama jalgpalli eest tema küll ei suvatseks oma raha välja käia ning et noored mängijad, keda ta kasutas, olid kehvad; küll hädaldab ta selle üle, et klubi juhtkond ei raatsi rahakotiraudu avada, et häid mängijaid tuua.

Tundub, et ka Unitedi fännidel hakkab vaikselt Mourinho pidev virin üle viskama ning pole ime, et kihlveokontorites on ta üks peamisi soosikuid, kelle vallandamist Premier League'i peatreeneritest esimesena oodatakse.

Hoolimata kõigest on Unitedi koosseis aga endiselt nimede poolest väga tugev ning võimeline ideaalsete tingimuste korral tiitli peale heitlema - aga selleks on tarvis, et linnarivaalil Cityl läheks midagi väga valesti. Hoopis tõenäolisem on see, et Unitedi hooaeg kulgeb mourinholikult värvikalt, stressirohkelt ja kõrge pulsiga, aga lõpeb tiitliteta ja ehk isegi ka uue peatreeneriga.

Kas Mourinho suudab väljakule mängima panna sellise Paul Pogba, kes võitis Prantsusmaaga maailmameistritiitli, või näeme taas „Unitedi Pogbat", mis on justkui esimese variandi „vaese-mehe-versioon"?

5. Arsenal

22-aastane epohh sai lõpuks läbi ning Arsene Wenger astus ametist tagasi. Esimest korda paljude noorte fännide eluaja jooksul läheb Arsenal uuele hooajale vastu kellegi teise kui Wengeri juhendamise all. Mantlipärijaks kujunes Unai Emery, kes töötas viimati Pariisi Saint-Germainis.

Täiendusi tehti eelkõige kaitseliinis - lausa tasuta saadi Juventusest Šveitsi koondise kapten Stephan Lichtsteiner, Dortmundist hangiti kreeklasest keskkaitsja Sokratis Papastathopoulus. Suurt tulevikku loodetakse keskväljal noorele uruguaylasele Lucas Torreirale, kes ka MM-finaalturniiril säras, üldjoontes võiks aga Arsenali nägu olla mõneti sarnane eelmisele hooajale. Mesut Özil, Henrikh Mkhitarjan ja Pierre-Emerick Aubameyang on endiselt võtmemängijad.

6. Tottenham Hotspur

Sedavõrd suure klubi kohta oli Tottenham tänavu suvel üllatavalt passiivne. Püstitati koguni Premier League'i ajaloos pretsedent - suvega ei toodud meeskonda mitte ühtegi uut mängijat! Tõsi - meeskonnast ei lahkunud samuti ühtegi olulist meest, aga selline teguviis paneb ikkagi küsima: mis toimub? Eelmise hooaja kolmanda koha meeskond on varasemast mõistagi kogenum ja kokkumänginum, ent midagi jääb neil siiski selgelt veel puudu. Harry Kane võib taas 20-25 väravat lüüa, aga vägisi tundub, et Tottenhami suur võimalus Premier League'i tiitel võita, mis tundus veel mõni aasta tagasi vägagi reaalne, on läbi saamas. Meeskond on küll igati sümpaatne ja samamoodi on seda ka peatreener, ent reaalse tiitlinõudlemise jaoks on enamat vaja. Keegi peab suurest kuuikust ka viimaseks jääma.

7. Everton

Eelmisel hooajal väga kehvasti alustanud ning siis ennast vaevaliselt käima saanud Everton palkas uueks peatreeneriks portugallase Marco Silva, kelle jaoks on see lühikese aja jooksul juba kolmandaks Premier League'i klubiks: 2017. aasta jaanuaris liitus ta madalseisus Hull Cityga, keda ta hoolimata headest esitustest ja mitmetest suurtest võitudest liigasse püsima jätta ei suutnud. Esiliigasse kukkumise järel liitus ta eelmise hooaja alguseks Watfordiga, kellega ta hooaega hästi alustas, ent novembris hakati teda vabaks jäänud Evertoni peatreenerikohaga seostama. Ühtäkki hakkasid kolinal kukkuma ka resultaadid ning Watfordi juhtkond otsustas Silva teenetest loobuda, viidates sellele, et Evertoni huvi oli Silva jaoks sedavõrd häirivaks teguriks, et ta ei suutnud enam oma tööle keskenduda.

Nüüd igatahes ongi Silva Evertonis, kuigi pool aastat hiljem kui esialgu arvati. Tiimist on suvega lahkunud Wayne Rooney ja Davy Klaassen, sisse on toodud aga Donetski Šahtaris säranud vasakäär Bernard, Barcelona vasakkaitsja Lucas Digne ja Watfordis Silva käe all õide puhkenud äär Richarlison. Just viimase mehe peaaegu 40 miljoni euro suurune hinnalipik on pannud Evertoni fännid kahtlema: miks maksime nii palju mängija eest, kes ei ole end Premier League'is tõestanud ning mängis eelmisel hooajal hästi vaid esimese poole aastast? Noore mängija personaalküsimus ongi Evertoni jaoks algava hooaja eel üks huvitavamaid - kas saadakse selline mängija, kes mängis mullu Marco Silva käe all, või selline, kes mossitas ülejäänud hooaja jooksul?

Richarlisoni teravust aga tõestab fakt, et ta oli eelmisel hooajal korduvalt mängija, kelle vastu tegid kaitsjad kõige enam vigu.

8. Wolverhampton Wanderers

Eelmisel hooajal suure pauguga esiliigast üles tõusnud Wolvesi kohta räägiti juba mullu, et esiliigas mänginud koosseis oli sedavõrd hea kvaliteediga, et oleks võinud ka Premier League'is keskmike seas hakkama saada. Väga head suhted superagendi Jorge Mendesiga on Wolverhamptonist teinud üleminekuturul vägagi arvestatava jõu ning seda näidati ehedalt eelmisel suvel, kui FC Porto ja Portugali koondise noor poolkaitsja Ruben Neves napsati endale Chelsea, Arsenali, Liverpooli ja mitmete teiste suurklubide nina alt - ja seda vaid 16 miljoni euro eest. Inglismaa esiliigaklubina! Neves tõusis Inglismaal kohe täheks ning ta nomineeriti ka liiga parima mängija auhinnale.

Raha Wolvesil on - 2016. aastal ostis klubi endale Hiina grupp Fosun International, kes andis kohe teada, et neil on tiimiga suured sihid.

Mendesi abiga on Wolvesist tehtud „Portugali saatkond Wolverhamptonis" - esindusmeeskonda kuulub lausa seitse portugallast, nende seas ka sel suvel Monacost ostetud kogenud Joao Moutinho ning Portugali koondise väravavaht Rui Patricio. Portugallane on ka meeskonna peatreener Nuno Espirito Santo.

Wolvesil peaks olema piisavalt kvaliteeti, et mängida ennast Premier League'is esimesse tabelipoolde ning ehk isegi aeg-ajalt tippudele kandadele astuda. Samuti võib arvata, et talvel tuuakse tiimi juurde veelgi huvitavaid mängumehi. Meeskond on igatahes selgelt tõusuteel ning üle tüki aja kõrgliigasse tõusmise tuhina pealt ei pruugi seitsmes koht sugugi ulme olla.

9. Leicester City

2016. aasta Inglismaa meister müüs küll suvel maha ühe oma tiitlihooaja talismani Riyad Mahrezi, ent tema müügist saadud suure raha eest toodi asemele mitmeid heal tasemel mängumehi igast Euroopa otsast. Kõige tuttavamaks nimeks neist on ilmselt endine Manchester Unitedi keskkaitsja Jonny Evans, ent huvitav on jälgida ka seda, mida suudavad Norwichist toodud noor ründav poolkaitsja James Maddison, endine Porto paremkaitsja Ricardo Pereira või Monacost soetatud Alžeeria koondise paremäär Rachid Ghezzal.

Suures plaanis on tegemist endiselt Jamie Vardy meeskonnaga ning kuigi Mahrezist tuli neil lahti öelda, võiks esikümne sihtimine Claude Pueli juhendatava meeskonna jaoks olla endiselt realistlik sihtmärk.

10. West Ham United

West Ham tegi sel suvel läbi päris korraliku uuenduskuuri ning nende jaoks on mõneti tegu tõesti uue algusega. Peatreeneriks palgati tšiillane Manuel Pellegrini, kes veel mõned hooajad tagasi tüüris Manchester Cityt, üleminekuturul on samuti väga aktiivsed oldud. Väravasse toodi suhteliselt odava hinnaga poolakas Lukasz Fabianski, väljakumängijatest võiks välja tuua Jack Wilshere'i, ukrainlase Andri Jarmolenko ning brasiillase Felipe Andersoni, kellest sai 40 miljoni euro juures klubi ajaloo kõige kallim ost. Huvitavaid mängijaid toodi satsi veelgi ning vähemalt hooaja alguses ongi selle meeskonna puhul kõige suuremaks küsimuseks see, kas Pellegrini suudab nad kõik piisavalt kiiresti ühtse löögirusikana mängima panna. Kui suudab, võib West Ham vabalt esikümnesse naasta.

11. Burnley

Burnley meeskond jäi eelmisel aastal Premier League'is seitsmendale kohale ning pidi seetõttu hooaega teistest Inglise klubidest tunduvalt varem alustama - nimelt viis seitsmes koht nad Euroopa liigasse, kus alustada tuli juba teisest eelringist juuli lõpus. Burnley masti meeskondade jaoks kipuvad euromängud pahatihti ülejäänud hooajale karuteenet tegema ning ei maksaks imeks panna, kui mõned klubi fännid salamisi loodavad, et nende lemmikud Euroopa liigas alagrupiturniirile ei jõuaks - see tähendaks hooaja kõige tihedamal perioodil vähemalt kuut lisamängu, kusjuures Euroopa liigast saadavad auhinnarahad ja muud boonused on Premier League'i summade kõrval peaaegu et mitte midagi.

Karmi käega peatreeneri Sean Dyche'i all näidati mullu üllatavalt head kaitsemängu ning seitsmes koht saadi eelkõige kõva kaitsemänguga: 38 mänguga lasti endale lüüa vaid 39 väravat. Väravasse toodi värskelt endine Inglismaa koondise esikinnas Joe Hart, kes on viimastel hooaegadel erinevate meeskondade juures näidanud pehmelt öeldes kehva mängu - sarnase kaitse jätkamine sõltub päris palju ka Harti tegemistest.

12. Southampton

Eelmist hooaega kohutavalt alustanud, märtsis peatreeneriks Mark Hughesi toonud ning seejärel napilt püsima jäänud Southampton igatseb mõne aasta taguseid aegu - nad olid ju aastaid Premier League'is kindel esikümnesats, ent eelmisel hooajal oli tükk tegemist, et üldse püsima jääda. Järsk langus on toonud kaasa suure pettumuse ning Hughesi ülesanne on nüüd meeskonna sära taastada.

Küllaltki suureks kaotuseks oli suvel serblase Dušan Tadici Amsterdami Ajaxisse müümine ning tema asendamine on algaval hooajal Southamptoni puhul suurimaks küsimuseks - eelmisel hooajal juhtis Tadic meeskonna edetabelit nii väravate kui väravasöötude osas. Hughesi tulek näis Southamptonile kõvasti värskust toovat - ning usutavasti suudetakse tänavu teha korralikum hooaeg ja ka liigasse endiselt püsima jääda.

13. Fulham

Mattias Käidi koduklubi tõusis eelmisel hooajal esiliigast üle tüki aja taas kõrgseltskonda ning nende jaoks oli eilne üleminekuakna viimane päev päris tihe sagimine: täiendust sooviti mitmete positsioonide peale ning päris mängijad saadi ka kätte. Nende suve iseloomustavad aga rohkem need üleminekud, mis tehti juba varem: meeskonda toodi laenule pisut unustatud mees Andre Schürrle, 2014. aasta maailmameister, kes andis sealjures toona MM-finaalis otsustava väravasöödu. Schürrle kõrval hakkavad aga olulist rolli mängima veel ka kaitsjad Alfie Mawson ja Calum Chambers, samuti poolkaitsesse 27 miljoni euro eest toodud Jean Michel Seri. Kevadel klubis laenul olnud ründaja Aleksandar Mitrovic osteti Newcastle'ilt päriseks ning tundub, et klubi on kõrgliigaks üsna hästi valmis.

Suurt läbimurdehooaega võib eeldada noorukeselt vasakäärelt Ryan Sessegnonilt: värskelt 18-aastaseks saanud Sessegnon lõi eelmisel hooajal esiliigas 15 väravat ning valiti liiga parimaks mängijaks. Tema esitused olid koguni nii veenvad, et siin-seal nõuti meest isegi Inglismaa koondisesse! Tänavu saab Sessegnon oma oskusi igatahes suurel laval näidata ning tõestada, et tegu ei ole vaid esiliiga ässaga. Kõige selle juures tuleb aga meeles hoida, et ta on vaid 18!

Kuigi esimestes hooajaeelsetes mängudes tegi kaasa ka Eesti koondislane Käit, võib siiski eeldada, et algavaks hooajaks saadetakse meie mees kuhugi laenule - nagu seda tehti eelmisel talvel, kui ta hooaja teise poole veetis Šotimaal.

14. Crystal Palace

Eelmisel hooajal 11. koha teeninud Palace'i suvi oli küllaltki vaikne - eelmise hooaja lõpus oleks võinud küll eeldada, et ründav ääremängija Wilfried Zaha siirdub suure raha eest mõnda suurklubisse, aga võta näpust: Zaha sõlmis Palace'iga hoopis uue pikaajalise lepingu ning alustab uut hooaega endiselt oma kasvatajaklubis. Zaha on ilma igasuguse kahtluseta ka selle meeskonna võtmemängija: kui tema mängib hästi, läheb ka klubil suurepäraselt, kui tal on vigastus või halb päev, võib Palace väljakul välja näha küllaltki impotentne. Eelmise hooaja alguses Roy Hodgsoni peatreeneriks palganud klubi teenis esialgu seetõttu päris palju kriitikat, kuid 71-aastane vanameister tõestas, et teadmisi ja värskust on tal veel piisavalt. Mulluse koha kordamine võib olla pigem raske ülesanne, kuid püsima peaks see seltskond jääma küll.

15. AFC Bournemouth

Üks Premier League'i väiksemaid klubisid on kõrgseltskonnas püsinud juba päris mitu aastat ning alustab Inglismaa tippliigas juba oma neljandat järjestikust hooaega. Küllaltki ründava stiiliga meeskond on kõigil kolmel eelmisel hooajal kriitikutele ninanipsu andnud - neid on pea alati peetud üheks esiliigasse kukkumise soosikuks, kuid iga kord on noore Eddie Howe juhendamisel suhteliselt turvaliselt püsima jääda suudetud. Kaitse on aga Bournemouthi julge mängustiili juures nende Achilleuse kannaks ning ka sel suvel ei toodud tagaliini palju täiendusi, mis võib tähendada, et sarnane olukord saab ka jätku ning Bournemouth on taas meeskond, kellele lüüakse palju väravaid.

Mitme tähtsa ründemängija lahkumine nõrgendab pisut nende eesliini ning sedavõrd kindlat püsima jäämist nagu mullu ei tasu Bournemouthilt oodata - aga võib eeldada, et see ei ole nende viimane hooaeg Premier League'is.

16. Newcastle United

Eelmisel hooajal taas Premier League'i tõusnuna kohe kümnenda koha teeninud Newcastle Unitedi suvi on möödunud peatreeneri Rafael Benitezi ja klubi juhtkonna jagelemise saatel. Lihtsustatult öeldes: Benitez tahtis rohkem raha uute mängijate ostmiseks, klubi juhtkond nõudis aga, et peatreener klubiga enne uue lepingu sõlmiks. Benitez aga ei soovinud enne uut lepingut sõlmida, kui teab, et klubi omanikud võimaldavad tal ka oma parema äranägemise järgi meeskonda ehitada. Nokk kinni, saba lahti!

Muuhulgas soovis Benitez teadupoolest eile hommikul tiimi täiendada ka Ragnar Klavaniga, kuid nendest kõnelustest asja ei saanud. Viis uut mängijat Newcastle lõpuks siiski endale sai, kuid mitte keegi neist pole selline mees, kes tiimi kvaliteeti väga oluliselt tõstaks. Suvise akna lõpuks ollakse üks kolmest kõrgliiga meeskonnast, kes oma üleminekusaldoga plussi jäi: teised kaks on Tottenham Hotspur ja Watford.

Nii kõrget kohta kui mullu on Newcastle'ile tänavu raske ennustada. Palju oleneb ka sellest, kas nendega isegi hooaja esiliigas ära kannatanud Rafa Benitez suudetakse endale jätta või keerab juhtkond oma suhted hispaanlasega sedavõrd vussi, et hooaeg lõpetatakse kellegi teise juhendamisel.

17. Brighton & Hove Albion

Brightoni mullune debüüthooaeg Premier League'is lõppes hoolimata madalatest ootustest suhteliselt kindla püsimajäämisega - viimasest kolmest kohast lahutas neid seitse punkti. Eelmisel suvel tehtud täiendused eesotsas Pascal Grossi, Mathew Ryani, Davy Propperi ja Jose Izquierdoga olid õnnestunud - nüüd tuleb sellele vundamendile ka kiiremas korras peale ehitama hakata. Tänavu suvel toodi klubisse nende ajaloo kalleima ostuna Iraani koondise ründaja Alireza Jahanbakhsh, kes lõi mullu Hollandi liigas Alkmaari eest 21 väravat - palju oleneb sellest, kui hästi suudab 19 miljonit eurot maksma läinud mees Inglise mänguga kohaneda. Hollandi liigas Premier League'i siirdujatel on see vahel suureks probleemiks saanud, aga on ka vägagi vastupidiseid näiteid.

Igatahes peaks Brightonil olema taas piisavalt sisu, et liigasse püsima jääda - kuid lihtne see olema ei saa ning asi võib selgeks saada päris viimastes voorudes.

18. Huddersfield Town

Jürgen Kloppi parima sõbra David Wagneri tüüritav meeskond jäi eelmisel aastal üle ootuste Premier League'i püsima ning suvel tehti üleminekuturul hoogsalt täiendusi - uusi mängijaid toodi peamiselt Mandri-Euroopa klubidest, ent meeskonna tuumik püsib suuresti sama, kes selle tiimi üldse esiliigast kõrgliigasse tassis. Tegu on Premier League'i kõige väiksema eelarvega klubiga ning on raske näha, et nad võiksid taas püsima jääda. Midagi pole teha - tegu on küll sümpaatse meeskonnaga, ent sellest ainuüksi nii suures mängus ei piisa.

19. Watford

Mart Poomi kunagine koduklubi loobus suvel Richarlisonist ja Nordin Amrabatist ning tõi sisuliselt nende asemele noore rootslase Ken Sema. Juba eelmisel hooajal oldi plindris väravate löömisega - ning kuna suvel ühtegi tõestatud klassiga ründajat juurde ei toodud, võib neil selles osakonnas tänavu ikka päris raskeks minna. Pole midagi teha - on suhteliselt tõenäoline, et Watford peab algava hooaja järel kotid pakkima ning järgmist jalgpalliaastat juba esiliigas alustama.

20. Cardiff City

Cardiff kogus mullu esiliigas 90 punkti ning lõpetas hooaja teise kohaga, teenides sellega Premier League'i otsepääsme. Eelmisel korral kõrgliigasse tõustes lõppes nende seiklus ühe hooajaga - seekord loodab Neil Warnock, et tema hoolealused suudavad Premier League'is paremini kanda kinnitada.

69-aastast peatreenerit Neil Warnockit peetakse küll eelkõige esiligaspetsialistiks - kevadel Cardiffiga kõrgliigasse tõusmine oli tema karjääri kaheksas (!) kord kõrgemasse liigasse tõusta. Sel hooajal tuleb nii Warnockil kui mängijatel vastata küsimusele: kas kvaliteeti on piisavalt, et ka Premier League'is hakkama saada?

Pigem tundub, et siiski mitte - suuri nimesid suvega meeskonda ei toodud ning suuresti jookseb platsile sama meeskond, kes mullu esiliigas. Nendega ei ole kindlasti lihtne mängida - kuid püsima jäämiseks peavad nad kokkuvõttes tegema suure eneseületuse.