Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) määras veebruaris Cityle finantsala ausa mängu reeglite rikkumise eest Meistrite liigas mängimise keelu kaheks hooajaks ja 30 miljoni euro suuruse rahatrahvi. Inglismaa suurklubi otsustas otsuse edasi kaevata ning CAS-is saadigi nüüd võit kätte.

Kuigi eurosarja keeld tühistati, peab City siiski kehva koostöö tõttu trahvi tasuma. Tõsi, ka rahaline karistus vähendati kümne miljoni euro peale.

Milles Cityt täpsemalt süüdistati?

City suhtes algatati uurimine pärast 2018. aasta novembris Saksamaa väljaandes Der Spiegelis avaldatud lekkeid, et Cityt on rahastatud suures mahus hämarate varifirmade kaudu, et UEFA finantsilise ausa mängu reeglitest kõrvale hiilida. Araabia Ühendemiraatide šeigi Mansour bin Zayed al-Nahyani omandusse kuuluv Manchester City teatas, et on UEFA otsuses "pettunud, kuid mitte üllatunud". Ühtlasi kaevati otsus edasi.

2011. aastal jõustunud UEFA finantsilise ausa mängu reeglite kohaselt on seatud ranged piirangud, kuidas jalgpalliklubisid tohib rahastada. UEFA rakendas need reeglid, et rikkad omanikud ei maksaks vutiklubide hiigelkulusid oma taskust kinni ja meeskonnad majandaks end ära tavalise äriloogika kohaselt. Klubide üleminekute ja palkade kulud peavad olema kaetud televisioonilepingute - ja sponsorite tulude ning piletimüügiga.

Manchester City puhul avastati uurimise käigus, et klubi oli aastatel 2012 kuni 2016 oma sponsoritelt saadud tulusid kunstlikult suurendanud. City praeguses meeskonnas on mängijaid ostetud enam kui 900 miljoni euro eest.

Cityt karistati esmakordselt finantsreeglite rikkumise eest 2014. aastal, mil UEFA määras 49 miljoni naela suuruse trahvi.