Kaheksa tunni pikkune väravapõud ja Solskjaeri rekordiliselt halb võiduprotsent. Mis saab Manchester Unitedist edasi?

 (1)
Ole Gunnar Solskjaeril mõtteainet jagub.
Ole Gunnar Solskjaeril mõtteainet jagub.Foto: OLI SCARFF, AFP/Scanpix

Manchester Unitedi jalgpalliklubi ei ole pärast sir Alex Fergusoni ametist taandumist olnud enam endine. 2013. aastal tehtud otsuse järel on Unitedi tüüri juures kätt proovida saanud David Moyes, Louis van Gaal, Jose Mourinho ja nüüd Ole Gunnar Solskjaer. Oma helgeid hetki on kõigil olnud, kuid suures plaanis on asjad ikka kiiva kiskunud.

Alguses ajutise juhendajana ametisse astunud Solskjaeri käe all hakkas kõik alguses ülesmäge minema ning tundus, et asjast võibki asja saada. 28. märtsiks oli seis, kus United oli Solskjaeri käe all võitnud 19-st matšist 14 ning norralasele anti kolmeks aastaks püsiv leping. Edasi on olnud vabalangus ehk jälle räägitakse meeskonna uuendamise vajadusest ja mängijatest, kes ei anna Manchester Unitedi särgis endast kõike.

Probleemid kaitses ja rünnakul

Praeguseks on seis, kus United on viimasest üheksast kohtumisest kaotanud seitse. Probleeme on nii kaitses kui ka rünnakul. Viimati oli Unitedil nii kehv seeria koguni 57 aastat tagasi ehk 1962. aastal. Eelmised seitse kaotust tulid näiteks 39 kohtumisega. Seega ei ole nii halba perioodi olnud ka Mourinhol, van Gaalil kui ka Moyesil, kes said lõpuks kõik sule sappa.

„Ma olen tulemuste pärast mures, kuid praegu ei ole see aeg, kus tuleks hakata avalikult patuoinast otsima,“ teatas Solskjaer neljapäeva hommikul Unitedi treeningkeskusesse saabudes.

Seotud lood:

Eriti hapu on seis rünnakul. Kolmapäevases kohtumises Manchester City'ga tehti väravale üks pealelöök. Viimati löödi värav 13. aprillil. Seejärel on jäädud kolmes mängus kuivale. Viimatisest tabamusest on möödas 4 tundi ja 40 minutit. Toonases West Ham Unitedi vastu peetud kohtumises sündisid mõlemad Manchesteri klubi väravad penaltist. Lahtisest mängust lõi United viimati värava aga 8 tundi ja 47 minutit tagasi.

Raskustes olevale kaitseliinile viitab tõsiasi, et Unitedil on tulnud oma väravast pall välja võtta 12 kohtumises järjest. Viimati oli nii pikk negatiivne seeria 48 aastat tagasi ehk 1971. aastal.

Premier League'is on sel hooajal enda väravavõrgust välja võetud koguni 50 palli. Kaasaegse Inglismaa kõrgliiga ajaloos on see nende negatiivne rekord. Viimati lubati endale rohkem lüüa hooajal 1978/79. Toona sahises nende väravavõrk 63 korda. Liigas oli siis hooaja jooksul koguni 42 mängu (nüüd 38).

Pärast täiskohaga peatreeneriks saamist on Solskjaer teeninud seitsmest kohtumisest kaks võitu. Seega on tema võiduprotsent vägagi nigel 28,6. Täiskohaga Unitedi juhendajatest on see läbi aegade kõige kehvem näitaja. Solskjaer langes nii madala tulemuseni pärast kolmapäevast 0:2 kaotust Manchester City'le. Eelnevaks negatiivseks tippmargiks oli 29,5 %. Nii kehva võiduprotsendi sai aastatel 1914 kuni 1921 kokku Jack Robson.

Kehvad staarid

Unitedi ebaedust rääkides on suurima koosa saanud nende nimekamad mängumehed. Tihtipeale saab sarjata Paul Pogba, keda seostatakse väga avalikult juba Madridi Realiga. Pogba käitumine ja suhtumine saavad kriitikat regulaarselt. Kohtumises ManCity'ga toodi vahetusest väljakule trio Alexis Sanches, Anthony Martial ja Romelu Lukaku. Vaatamata kõlavatele nimedele ei suudetud mänguliselt midagi parandada.

Kui statistika on Solskjaeri suhtes armutu, siis ajakirjanduses ta nii palju kriitikat ei saagi. Teravik on suunatud mujale. Pogba kõrval saab kõige rohkem nahutada Unitedi juhtkond, kes on jätnud meeskonna uuendamise tegemata. Ilmselgelt ei ole Unitedi viimaste aastate värbamispoliitika olnud parim ja see maksab neile nüüd valusasti kätte.

Endine Unitedi kapten ja Solskjaeri omaaegne võitluskaaslane Roy Keane põrutas Sky Sportsi eetris, et Manchesteri suurklubi vajab tugevama iseloomuga mängijaid, kes oleksid valmis alati võitlema. Vaatamata praegusele ebaedule on Solskjaer teatanud, et temast saab Unitedis edukas treener ning endast kõike mitte andvate meeste koht ei ole tulevikus tema käe all.

Futboliit