Saalijalgpalli ajalugu Eestis

 (1)
Saalijalgpalli ajalugu Eestis
Baltic Futsal Marketing

Ettevõte Baltic Futsal Marketing jätkab artiklisarja suurepärasest spordialast, mis ei jäta külmaks ühtegi jalgpallisõpra. Saalijalgpall on imeline süntees miljonite poolt armastatud mängust ja täiusliku kattega väljakust ning see võimaldab jalgpalluritel näidata emotsioonides pulbitsevas saalis oma tehnilise meisterlikkuse parimaid külgi. Kõik see annab maailmale esmaklassilise vaatemängu.

Eesti meistrivõistlusi saalijalgpallis korraldatakse regulaarselt alates hooajast 2006/2007, mil riigi esimeseks ametlikuks meistriks sai Tallinna Anži. Saku Suurhallis toimunud finaalheitluses alistasid Anži mängijad pealinna teise klubi, Tallinna Ararati.

2007. aasta augustis esindas Anži kui esimene meister Eestit esimest korda UEFA saalijalgpalli karikasarja mängudes.

Igal hooajal võistlevad riigi kõrgliigas meistritiitli eest kaheksa meeskonda.

Eesti esimestel meistrivõistlustel selgus võitja tavapärase turniiri ja play-off-mängude kokkuvõttes. Seejärel selgus meister viie hooaja jooksul tavalise kaheringilise turniiri kokkuvõtte alusel. Alates hooajast 2012/2013 mängitakse Eesti kõrgliigas taas süsteemis tavapärane turniir ja play-off. Selline formaat tõstab oluliselt vaatajate ja meedia huvi otsustavate matšide vastu.

Eesti saalijalgpalli kõige suurema arvu tiitlitega pärjatud meeskond on Tallinna Anži. Kollektiiv on tulnud meistriks kuus korda, seejuures viis korda järjest aastatel 2010–2014. Oma viimase matši Eesti meistrivõistlustel mängis Anži 21. veebruaril 2016, võites koduväljakul play-off-seeria veerandfinaalis Narva Unitedit 2 : 0, kuid jäi kahe mängu kokkuvõttes siiski Narva meeskonnale alla (see võitis esimeses ringis 7 : 4).

Seotud lood:

Foto: Aleksandr Dmitrijev, Narva United FC / Facebook

Eesti meistriteks saalijalgpallis on tulnud ka Tallinna Betoon 2007/2008, Sillamäe Kalev 2008/2009, pealinna Augur Enemat 2014/2015 (meeskonna varasem nimi Betoon), Narva United 2016/2017, Tallinna Cosmos 2015/2016 ja 2017/2018, samuti Viimsi Smsraha 2018/2019 ja 2019/2020*.

Möödunud 2019/2020* hooajal katkestati Eesti meistrivõistlused seoses Covid-19-ga kehtestatud eriolukorra tõttu. Turniiri katkestamise päeval, 15. märtsil, pidid toimuma play-off-poolfinaalseeria teised matšid, kus pidid kohtuma Narva United ja Sillamäe Alexela ning Cosmos ja Viimsi. Juunis võttis Eesti Jalgpalliliidu juhatus vastu otsuse lõpetada play-off-seeria mängud ja jaotada kohad turniiritabeli tavalise osa alusel: Viimsi Smsraha – 1. koht, Sillamäe Alexela – 2. koht, Narva United – 3. koht.

Eesti saalijalgpalli kõige tituleeritum mängija on Viimsi meeskonna väravavaht Mark Boskin, kes on tulnud Eesti meistriks üheksa korda: neist kuus korda Anži meeskonna, ühe korra Cosmose ja kaks korda Viimsi koosseisus. Järgmine koht kuulub Anton Smetaninile – kaheksa meistritiitlit (kuus korda Anži ja kaks korda Viimsi meeskonnaga).

Eesti saalijalgpall on kõige populaarsem Ida-Virumaal. Pealtvaatajate arvu poolest on alati rekordilised Narva ja Sillamäe meeskondade kohtumised.

Ametlikku statistikat Eesti meistrivõistluse matšide külastatavuse kohta tehakse alates hooajast 2010/2011. Nende kümne hooaja jooksul on Narva Unitedi pealtvaatajaskond olnud suurim seitse korda, sealhulgas järjest viimase viie turniiri ajal. Külastatavuse rekordiomanik on veel kaks korda olnud Narva. FC Narva-Jõesuu meeskond oli selleks hooaegadel 2010/2011 ja 2011/2012, alates järgmistest meistrivõistlustest oli kollektiiv muutunud juba Narva Unitediks. Hooajal 2014/2015 oli kõige suurema publikuga meeskond Sillamäe Dina.

Saalijalgpalli Eesti meistrivõistluste külastatavuse rekord sündis 18. märtsil 2017 Narvas, kui kuldset matši Narva Unitedi ja Tallinna Cosmose vahel jälgis 872 pealtvaatajat.


Foto: Ilja Smirnov, Narva United FC / Facebook

Euroklubide matšides (saalijalgpalli UEFA karikas ja alates 2018. aastast meistrite liiga) ei ole Eesti klubid kahjuks veel kordagi saanud eelringide alagrupiturniiridest kaugemale. Esimesele edule oli möödunud aastal kõige lähemal Viimsi, kes kogus 7 punkti 9st, kuid ei saanud alagrupist edasi vaid halvema väravate vahe tõttu Prantsusmaa meistriga võrreldes. Esimese ringi omavahelises heitluses Viimsi meeskonnaga õnnestus prantslastel 0,8 sekundit enne matši lõppu seis viigistada.

Huvitav fakt Eesti meistrivõistluste kohta

Alates hooajast 2012/2013, mil riigi parimat meeskonda hakati selgitama play-off-seeria matšide abil, on meistriks tulnud vaid üks kord see meeskond, kes võitis ka tavaturniiri. Hooajal 2017/2018 oli selleks meeskonnaks pealinna Cosmos*.

*Hooaeg 2019/2020 ei tule selles statistikas arvesse, sest play-off-seeriat ei mängitud lõpuni.

Aleksandr Dmitrijev
FC Narva United juht