Näoga saalijalgpalli poole. Narva – Eestis esimene! OSA 1
Aleksandr, suured ettevõtmised algavad ideest. Rääkige, kuidas tekkis mõte sellise väljaku ehitamise vajadusest Narvas?
Esimest korda tuli selle väljaku ehitamise ideest juttu kuus aastat tagasi – just tollal saatsime Narva Unitedi klubi nimel vastava päringu linnavalitsusse. Kõige tavalisem küsimus, millele pidime siis vastama, oli tavapäraste „karpide“ ja meie soovitud väljaku erinevuste selgitamine. Meile öeldi: „Me ju ehitame väljakuid, milleks ehitada midagi veel,“ ning pidime laveerima sellega, et need väljakud erinevad suuruse poolest, neil on täiesti erinev kate (enamikul kunstmuru), meie aga soovisime ehitada väljakut, mis on saalijalgpallile maksimaalselt lähedane: vastava märgistuse ja väravatega ning mis kõige olulisem, mängijate ohutusalaga – vähemalt kaks meetrit mänguväljakust, et keegi ei saaks võitlushoos mingeid vigastusi.
Narvas on viimastel aastatel küllaltki hästi ehitatud erinevaid spordiobjekte massispordi jaoks, kuid kui oleme püüdnud nendel saalijalgpalliturniire korraldada, siis põrkasime kogu aeg kokku ebamugavustega. Joosta seal saab, kuid korraldada turniiri üle hoovitaseme on seal lihtsalt võimatu. Näiteks enamik neist on varustatud puidust piiretega ja kui läheb tõsiseks võitluseks, siis trauma saamise tõenäosus kasvab kordades: iga tõuge võib visata inimese piirdesse koos kõigi kaasnevate tagajärgedega. Suvel oli Narvas saalijalgpalliga tegeleda praktiliselt ebareaalne, kuna meie spordihallis on väga palav, alternatiivi sellele aga ei ole. Muidugi võib joosta kusagil asfaldil, kuid sellel on vähe ühist saalijalgpalliga. Hakkasime juurdlema, milliseid lahendusi sellele probleemile leidub, ja uurisime üsna palju väljakuid üle Euroopa. Neid on tõepoolest palju, nad näevad välja kui omapärased puurid – selline konstruktsioon välistab palli sattumist väljapoole mänguväljakut, kuivõrd teinekord ehitatakse väljakuid kahe tee vahelisele alale. Oleme palju uurinud ka katete variante, näiteks Hispaanias on väga palju väljakuid, millele tahaks orienteeruda. Meie valik jäi pidama plasti ja kaasaegsete materjalide kooslusele. See pannakse kokku kärgedena ja selliseid katteid on olemas nii siseruumides kasutamiseks kui ka lahtise taeva all olevatele objektidele. Meil on loomulikult paigaldatud teine variant – läbi selle imenduvad sademed üsna kiiresti ehk kui on vihma sadanud, imbub vesi sisse, jäämata pinnale.
Seega on see kate multifunktsionaalne: sellel võib mängida tennist, võrkpalli, käsipalli ja harrastada teisi spordialasid. Oleme leidnud Eestis ettevõtte, kes sarnast katet valmistab, et välja arvestada meie väljaku varustuse valmimise ligikaudne maksumus. Pärast seda, kui saime kõik numbrid kätte, saatsime kõik arvutused koos Euroopa linnade näidiste fotodega linnavalitsusse. Tol hetkel töötati parajasti välja Narva spordiobjektide arenguprogrammi lähimaks 15 aastaks ja linnavalitsus võttis vastu erinevaid pakkumisi. Aeg-ajalt tundsime huvi meie taotluse saatuse vastu, kuid see ei liikunud eriti edasi. Mõne aja pärast saime teada, et see pääses järgmise kümne aasta ehituskava sisse.
Pole just kõige operatiivsem tähtaeg. Mis siis sundis linnavalitsust seda üle vaatama?
Võimalik, et eelmisel aastal mõjutas Narva Baltic Cupi läbiviimine – turniir, mille korraldas Baltic Futsal League. Tegemist oli tõsise rahvusvahelise turniiriga, kuhu sõitsid kokku väga tugevad klubid. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov pööras sellele tähelepanu, ta viibis mängudel ja kui tuli juttu sellest, et saab toetada linna saalijalgpalli, tuletasime meelde, et tegime taotluse spetsialiseeritud väljaku ehitamiseks. Tõime kõik dokumendid uuesti välja ja 2019. aasta lõpuks lisati see projekt 2020. aasta eelarvesse. Just siis lisati ka punkt meie spordihalli, kus toimus Baltic Cup, väljakukatte moderniseerimise osas. Selleks, et võtta Baltic Futsal League’i raames vastu tugevamaid vastaseid, pidime vahetama Terraflexi kaasaegse parketi vastu, kuna sellised tippklubid nagu Vytis ja Stolitsa olid meie katte kvaliteedi suhtes nõutud. Seega, me mitte ainult ei uuendanud enda katusealust kodu (remont viidi lõpuni möödunud augustis), kuid saime ka uue kodu lahtise taeva all.
Kas saame õigesti aru, et väljak on ligipääsetav kõigile soovijaile?
Jah, väljak kannab nime Narva Soldino Areen. Ta sai nime piirkonna järgi, kus ta paikneb. Otse 200 meetri kaugusel sellest asub gümnaasium, mille juurde see virtuaalselt liideti. Tean, et seal on juba toimunud kehalise kasvatuse tunnid ja lapsed on koos õpetajatega saalijalgpalli mänginud. Ligi pääsevad tõepoolest kõik soovijad – kooli administraatorilt saab allkirja vastu väljaku võtme, saab selle avada ja pärast sulgeda. Väljak on varustatud täisväärtusliku valgustusega, seega saab mänge korraldada isegi pimedal ajal. Lumega ei ole seda praegu väga mugav kasutada, kuid võimalik, et tulevikus saame seda kasutada ka talvel. On läinud nii, et täies ulatuses pole me veel väljaku võimalusi kasutada saanud: avasime selle mitte kõige mugavamal ajal – viimastel soojadel päevadel, siis algasid vihmad ja seejärel tuli pandeemia teine laine. Kuid igal juhul võib väita, et täide on läinud meie unistus, mis hakkab veel pikki aastaid kõigile rõõmu tooma. Loodan, et sellel väljakul saame kasvatada või leida mitmeid Narva Unitedi mängijaid ja võimalik, et ka Eesti meistri. Seega ootame rahulikult aprilli-maid, kui saab õue tulla. Olen kindel, et suvel veedame seal palju rõõmsaid ja huvitavaid päevi.
Tuleb välja, et see väljak on Eesti jaoks ainulaadne objekt, millele riigis analooge ei leidu?
Ma võin eksida, kuid suure tõenäosusega on see Eestis omasuguste seas ainulaadne saalijalgpalliväljak. Sellel ei ole korvpallirõngaid, avausi võrkpallipostide jaoks jne, mis teeb ta unikaalseks. Tean, et on olemas multifunktsionaalsed väljakud samasuguse kattega, kuid praktiliselt igal pool kasutatakse neid korvpalli, võrkpalli või suure tennise jaoks. Näiteks Viimsis, kooli kõrval, kus mängib Smsraha, on olemas samasugune multifunktsionaalne väljak, seal on käsipalliväravad ehk tehniliselt saab seal saalijalgpalli mängida, kuid minu meelest on see suuruselt väiksem.
Arvestades asjaolu, et väljak ehitati lühimate tähtaegade raames, võib oletada, et mingeid raskusi projekti elluviimisel ei esinenud?
Ehitusega ei olnud tõepoolest mingisuguseid probleeme. Veelgi enam, oli imestusväärne, kuidas ehitus algas alles mais ja juba septembriks sai väljak valmis. Seega kõik käis väga kiiresti ja operatiivselt. Kord kahe nädala jooksul sõitsime kohale ja jälgisime huviga muutusi ehituse käigus. Oli väga rõõmus meel jälgida, kuidas vana kasutu staadioni kohale, kus jalutati koerasid, kerkis kaasaegne saalijalgpalliväljak. Oli üsna lustakas paradoks, mis seotud väljaku identifitseerimisega. Kuivõrd see asub lahtise taeva all, eesti keeles tähendab aga saalijalgpall otsesõnu, et jalgpalli mängitakse saalis, siis oli lõbus selgitada neile, kes polnud asjaga kursis, et ehitatakse väljakut jalgpalliks saalis, mis on lahtise taeva all. Seega pidi mingil hetkel naasma minijalgpalli termini juurde, ehkki Eestis on sellest eemaldutud, kuid nii saab paljudele selgemaks, mida me silmas peame.
Tuleb välja, et peale kehalise kasvatuse tundide pole sellel võistlusi veel korraldatud?
Praeguseks oleme sellel korraldanud vaid ühe turniiri – mängisid vanemate klasside kooliõpilased. See turniir ajastati väljaku avamisele. Meie plaanides on korraldada sellel turniire heade võistkondade osalusel, võimalik, et isegi Baltic Futsal League’i omade. Olen kindel, et mängime sellel sõprusmängu Tallinna Cosmosega.
Kas on lootust, et kunagi näeme seal ametlikku mängu?
Kui eelmise aasta aprillis peatati pandeemia tõttu Eesti meistrivõistlused saalijalgpallis ja vaadeldi mängude läbiviimise alternatiivseid variante, rääkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak klubidega suheldes, et nad on uurinud võimalust meistrivõistluste lõpetamiseks avatud väljakutel. Tollel koosolekul ütlesin ma, et meil ei ole veel sellist väljakut, kuid järgmisel aastal see Narva tuleb, ning kui te teoreetiliselt kaalute võimalust mängude läbiviimiseks lahtise taeva all, siis on meil hea meel proovida seda kõike korraldada. Seega ametlike Eesti meistrivõistluste mängude korraldamise perspektiiv sellel väljakul on täiesti olemas.
