Viimase kolme aastaga on Inglismaal saalijalgpallist saanud kiiresti arenev spordiala – laste hulk, kes eelistavad väljakul ettearvamatut ja kiiresti vahetuvat olustikku, on stabiilselt kasvanud, nagu ka fännide arv tribüünidel rahvaliiga mängude ajal. Sellele vaatamata on saalijalgpalli edasise arengu väljavaated udusel Albionil tänavu pisut süngemaks muutunud. Möödunud nädalal teatas Inglismaa Jalgpalliliit pretsedenditust kulude kärpimisest saalijalgpallivõistluste läbiviimisel ja rahvuskoondiste ülalpidamisel.

2020. aasta tõi arusaadavatel põhjustel palju väljakutseid spordiliigadele ja -föderatsioonidele igas maailmajaos, Inglismaal aga pidurdas hoo maha äsja loodaval ambitsioonikal projektil, mis on seotud tugevate rahvuslike meistrivõistluste käivitamisega. 2019/2020 hooajal peeti esimest korda rahvuslikku saalijalgpalliturniiri, mis koondas kõiki riigi tugevaimaid klubisid, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu seda siiski lõpetada ei õnnestunud. Uus liiga kutsuti ellu 2008. aastast tegutsenud rahvuslikku saalijalgpalli liigat asendama, meistrivõistluste määramissüsteemi lihtsustama ja spordiala populaarsust suurendama. Varasemad meistrivõistlused said sageli kriitikat ebaõiglase klubide tsoonidesse jaotamise pärast, mille tulemusena vähenes võistluslikkuse aspekt ja vaatajate huvi, seega loodi uus turniir just nimelt eesmärgiga parandada eelmiste aastate vigu. Ehkki Inglismaa kõige tituleeritum klubi London Helvecia (seitse meistritiitlit ja kuus rahvuskarikat) saab vaevalt kinnitada märgatavate positiivsete muutuste fakti – just pealinna meeskond oli peamiseks rahutuste põhjustajaks, kui liiga juhtkond oli teatanud hooaja tühistamisest. Helvecia meediaallikates ilmus selle aasta aprillis terav avaldus: „Oleme äärmiselt pettunud rahvusliku saalijalgpalliturniiri komitee otsuses peatada meistrivõistlused ja tühistada kõik hooaja tulemused. Klubina tunneme end petetuna organisatsiooni poolt, kes oleks pidanud kaitsma Inglismaa saalijalgpalli kõige olulisema klubivõistluse huve ja seisma õigluse eest. Võimalik, et mõnede meeskondade jaoks on saalijalgpall tavaline ajaveetmise võimalus, kuid meie jaoks on see elu.“ Tuleb tunnistada, et londonlastel olid selliseks reaktsiooniks objektiivsed põhjused: meistrivõistlused tühistati, kui hooaja lõpuni oli jäänud veel neli vooru ja Helvecia oli esikohal, edestades lähimat vastast kolme punktiga ning hooaja lõpumängudes seisid ees kohtumised turniiritabeli lõpus asetsevate meeskondadega.

Võinuks tunduda, et see olukord on jäänud minevikku, klubidel ja liigal on vaja vaadata tulevikku ning õppida elama uues reaalsuses, ent kui välk selgest taevast ilmnes järgmine probleem: Inglismaa Jalgpalliliit teatas rahvusvõistluste läbiviimise ja koondiste ülalpidamise kulude kärpimisest, likvideerides noorte ning juunioride meeskonnad. Kärpimine on tõepoolest muljet avaldav: miljon naelsterlingit moodustanud eelarvest jäi järele kõigest 50 000.

„Koroonaviiruse pandeemia avaldas olulist mõju jalgpalliliidule, meie finantskaotused moodustavad ligikaudu 300 miljonit naelsterlingit, mis sunnib meid prioriteete ümber seadma. Me oleme kohustatud toetama Inglise jalgpalli, eelkõige meeste ja naiste rahvuskoondisi, kellel seisab ees osalemine suurtel turniiridel. See keeruline finantsotsus on üksnes võtmeprioriteetide paikapanemise tulemus,“ põhjendas liit oma otsust.

London Helvecia kui kõige tituleeritum ja lugupeetum klubi ei jäänud mõistagi lahvatanud skandaalist kõrvale, ent nüüd meenutab nende retoorika pigem äriprojekti. Londonlased lubavad leida vahendid ja võimalused saalijalgpalli edasiseks edendamiseks Inglismaal, sest jalgpalliliit seda praegu kindlasti ei tee. Londonlased usuvad, et rahvusliku saalijalgpalliturniiri ambitsioonikas projekt naaseb ja nad saavad oma tugevust tõestada täisväärtuslikus konkurentsis.

Peale selle koondusid Inglismaa saalijalgpalliklubide esindajad organisatsiooni Save Futsal ja panid tuntud veebilehele change.org üles petitsiooni, milles nõuavad sedavõrd tõsiseid finantskärpeid põhjustanud jalgpalliliidu tegutsemise läbipaistvat uurimist. Iga inimene, kes ei ole saalijalgpalli suhtes ükskõikne, saab petitsiooni allkirjastada SIIN.

Valery Chumachenko
Baltic Futsal Marketingi PR-juht