Boris, olles klubi president ja BFLi peadirektor, miks hakkasite tegelema ka turundusega?

See ei ole suur saladus, kui ütlen, et tänapäeval on sport terve tööstusharu. Puutudes päevast päeva kokku sporditurunduse probleemiga meie regioonis, sain aru: klassikul oli õigus, kui ta ütles maailmale, et päästmine on uppuja enda asi. Selleks, et arendada mistahes spordiala, tuleb kaasata ka kõrgkvalifitseeritud spetsialiste ja vahendeid selle spordiala arenguks. Suheldes mõttekaaslastega, jõudsin otsusele, et tuleb teha esimene samm selles suunas, sest iga suur ettevõtmine algab esimesest sammust.

Kellega koos te seda sammu tegite?

Nagu olen juba varem maininud, on tegemist spordivaldkonna mõttekaaslastega. Inimesed, kes näevad sporti perspektiivika meelelahutustööstusena ja on valmis investeerima oma aega ning isegi vahendeid spordi kui TOOTE arengusse. Me ei räägi siinkohal ainult saalijalgpallist, see puudutab vahetult ka teisi spordialasid.

Teistest spordialadest me veel räägime. Kas harjumuspäraselt vaeslapse staatuses olev saalijalgpall võiks olla atraktiivne turunduse aspektist? Võiks olla arendatav?

Saalijalgpall pole vaeslaps, ta on kõigest ilma jäetud nende tähelepanust, kes peaksid tema eest vastutust kandma. Kõrvalseisja pilgu läbi võib tõepoolest jääda mulje, et tegemist ei ole spordiametnike jaoks huvitava jalgpalli variatsiooniga ja tekib küsimus, milleks on siia vaja aega, raha ning energiat raisata. Kuid just see spordiala on maailmataseme jalgpallistaaride kasvulavaks. Selleks tasub vaid kuulata Neymari koos Ronaldinhoga ja Xavit koos Iniestaga. Mis puudutab aga atraktiivsust … Kas teate, selleks, et mistahes ettevõtmine tulemust annaks, tuleb kõigepealt panustada aega, hinge ja raha. Seisukoht, et spordiala populaarsus võib tekkida iseenesest, on müüt.

Millises arengfaasis on Eesti saalijalgpall „puhtalkujul, ilma turunduslike jõupingutusteta?

Inforuumi osas on näha edenemist. Play-off-mänguseeriaid kantakse üle internetiportaalides. Sellest teavad vähesed, kuid siiski. Meelde tuleb allegooria: varem või hiljem kasvab taim ka läbi asfaldi, ent kas sellest saab lilleaed ja kas sellel saab olema imetlejaid – on küsimus omaette. Spordi aspektist, pole alates 2006. aastast, mil startisid Eesti esimesed meistrivõistlused, midagi muutunud. Kahjuks. Piisab pilgust riigi reitingule UEFAs ja FIFAs.

Kuidas hindaksite vaatajahuvi saalijalgpalli vastu Baltikumis tervikuna?

Loodan, et Baltic Futsal League’i käivitamisega, mida saadab BFM, pole see kindlasti väiksem kui huvi teiste spordialade vastu. Mängude külastatavus on eeskujulik, ülekannete vaatamisi ei ole vähe. Siin tuleb lihtsalt rõhutada turunduse rolli: ilma selleta potentsiaalne auditoorium lihtsalt ei teaks, et selline suurepärane spordiala on siinsamas olemas ja seda tasub vaadata.

Kuidas ehitate üles tööd klubidega? Mida on juba saavutatud?

Me mitte ainult ei „müü” võistlust nimega Baltic Futsal League, vaid me ka abistame klubisid turundusliku ja kommunikatsiooni osa ülesehitamisel nende igapäevases töös. Hooaja lepingu sõlmimisel klubiga kirjutame sisse ka „välismaailmaga” koostöö formaadi, see annab klubidele võimaluse mitte üksnes meelitada ligi lisaauditooriumit BFLi raames, vaid rakendada saadavat kogemust ka väljaspool seda.

Kes tuleb Baltikumi saalijalgpalli teie abiga? Ja sealt edasi – kuhu võib Baltikumi saalijalgpall jõuda pärast plaanitu realiseerimist?

Me teeme kõike selleks, et Baltikumi saalijalgpalli tuleks vaatajaid, fänne, partnereid, reklaamiandjaid. Baltikumi saalijalgpall võib anda uusi staare suures jalgpallis, kui veidralt see praegu suure jalgpalli inimestele ka ei kõlaks.

Ütlesite, et Baltic Futsal Marketingi huviorbiidis ei ole ainult saalijalgpall.

Olen valmis kordama veel ja veel: saalijalgpall on üks mängulistest spordialadest. Mitte kõik partnerid ja reklaamiandjad ei ole huvitatud olema esindatud ainult saalijalgpallis. Seega juba praegu töötame mitte ainult saalijalgpalli, vaid ka teiste spordialade suunal. Kuid räägime sellest 2–3 kuu pärast, kui on võimalik näitlikult meie tegevuse tulemusi demonstreerida.

Kas teie ettepanekutele reageeritakse? Kuidas?

Oleme välja tulnud ettepanekutega Leedu, Läti ja Eesti saalijalgpalli rahvuslike esivõistluste äriõiguste omandamise osas. Ning ainult Eestis ei tekitanud meie pakkumine kelleski huvi. Võimalik, et Eesti meistrivõistluste saalijalgpallimängude kõik reklaamkohad ja teleülekannete eetriajad on juba välja müüdud. Me ei saanudki mingit vastust: ei valmisoleku kohta astuda läbirääkimistesse ega ka selle kohta, et vastavat huvi pole üldse olemas. Ehkki oleme endiselt valmis läbirääkimiste laua taha istuma ja andma oma tegevusega hääbuva Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste klubidele võimaluse tunnetada, et kõiki nende jõupingutusi ei ole vaja ainult nendel, vaid ka praegustel äriõiguste omanikel.

Valeri Tšumatšenko
Baltic Futsal Marketingi pressijuht