Meenutagem, et koroonaviiruse pandeemia tõttu lükati poolfinaalid pool aastat edasi aprillikuisest Minskist oktoobrikuisesse Barcelonasse. Turniir toimus ilma pealtvaatajateta, pöörates väga suurt tähelepanu COVID-19 ohutusprotokollile, millest oleme varem kirjutanud. Asi läks kohati nii kaugele, et esimeses poolfinaalis ära mänginud meeskondade esindajad ei tohtinud viibida tribüünil teise poolfinaali ajal. Ent vaatamata ärevale atmosfäärile näitas saalijalgpall end parimast küljest ja võitja oli tõepoolest läbi mängude parim.

Reedel, 9. oktoobril mängisid esimeses poolfinaalis Hispaania ElPozo Murcia ja Tyumen Venemaalt. Siin tuleb kohe mainida, et klubi Tyumen jäi erinevatel põhjustel enne turniiri ilma korraga viiest põhikoosseisu mängijast ja vähesed nägid meeskonda tulevase finalisti rollis. Kuid Venemaa esindajad näitasid hispaanlastele tugevat vastuseisu, loovutades võidu seisuga 1 : 2. Kõige paremini on väljaku sündmused kajastatud treenerite intervjuudes.

Murcia peatreener Diego Giustozzi: „Kõik, millest rääkisime enne mängu, õnnestus sajaprotsendiliselt ellu viia. Lasime vastasel lüüa ainult ühe võrdlemisi ebaloogilise värava. Mulle tegi rõõmu, et suutsime võita, ehkki mäng ei läinud täielikult meie stsenaariumi järgi. Mõistagi meeldib meile rohkem avatud mäng, kuid täna läks teisiti. Minu meeskond näitas üles piire ületavat meelsust ja küpsust.“

Tyumeni peatreener Nikolai Ivanov: „Tulemus ei ole täna meie kasuks. See teeb iga treeneri kurvaks. Kaotasime ja meie jalgpalluritel on praegu pisarad silmis. See on tõepoolest kurb ja meil on kahju. Leian, et emotsionaalses plaanis kujunes mäng väga heaks. Ehkki tribüünid olid tühjad, ei olnud see tajutav.“

Kolme tunni pärast tulid Barcelona Palau Blaugrana väljakule teises poolfinaalis osalemiseks peremehed tänaseks Euroopa kõige võimsamast klubist Barcelona ja värske Venemaa meister – klubi KPRF. Tegemist oli pingeliselt hullumeelse mänguga. Barca juhtis seisuga 2 : 0 põhiajal ja 3 : 2 lisaajal, kuid KPRF taastas mõlemal korral tasakaalu. 11 sekundit enne lisaaja lõppu viis Nando penaltiga mängu seisuni 3 : 3. Kuid penaltiseerias saatis edu väljakuperemehi. Moskvalaste hispaanlasest leegionär Lin ei löönud palli oma endise klubi väravasse ja kataloonlaste kapten Sergio Lozano pani loteriile viimase punkti – 5 : 4.

Pühapäevases mängus kolmanda koha eest mängisid mõlemad meeskonnad võidu peale. Ja taas pääses KPRF lüüasaamisest loetud sekundid enne lõpuvilet. Jällegi otsustasid mängu saatuse ja seekord ka pronksmedalite saatuse penaltid. Moskvalaste väravavaht Albert Caider lõi tagasi kaks väravat ja KPRF asetus Euroopa hierarhias kolmandale kohale.

Puhtalt Hispaania-keskses finaalis võis juhtuda mida iganes ja tundus, et ElPozo pöörab teisel poolajal kõik pea peale, ent saalijalgpalli jumal osutus õiglaseks: Barcelona võitis 2 : 1 ja võitis ihaldatud karika. Allpool toome välja mõningad seda finaali puudutavad huvitavad nüansid.

  • Mäng Barcelona – ElPozo oli esimeseks hispaanlaste vahel peetud finaaliks saalijalgpalli Eurokarikate 19-aastases ajaloos.
  • Hispaania oli esindatud finaalis 15 korda 19 mängu jooksul. Pühapäeval tõi Barcelona Hispaaniale kümnenda meistritiitli.
  • Võitja sai tuusiku järgmisesse meistrite liigasse koos Hispaania meistri ja viiekordse Eurokarika võitjaga – klubiga Inter.
  • Üldkokkuvõttes kohtusid Barca ja ElPozo rahvuslike meistrivõistluste 11 finaalis ja võitjaks jäid muutumatult kataloonlased.
  • Barca mängija Esquerdinha on ElPozo noorte akadeemia vilistlane, mille eest mängis ta kuni lahkumiseni Venemaale 2011. aastal. Eelmise aasta septembris Hispaania Superkarika mängus nendesamade murcialastega sai Esquerdinha tõsise põlvevigastuse, pärast mida naasis poole aasta möödudes taas mängijate ridadesse ja võitis meistrite liiga.

Valeri Tšumatšenko
Baltic Futsal Marketingi pressijuht