See suursugune ja šokeeriv plaan sündis juba vähemalt seitse aastat tagasi. Ühel ilusal päeval panid helged pead turundusteenistusest MLS tähele, kuivõrd aeglaselt vallutab jalgpall Ameerika areene, mis kannatasid oma üüratu suuruse pärast. Isegi 1994. aasta meistrivõistlused ei andnud soovitud hoogu „number üks“ spordiala arengule Ühendriikide territooriumil. Ameerika jalgpall, pesapall ja korvpall ei ole oma positsioone loovutanud ning on muide siiani jäänud pea 200-miljonilise auditooriumi tähelepanu favoriitideks. Just siis sündiski idee luua mänguline supervaatemäng, ühendades ühte tervikusse ülemaailmselt populaarse jalgpalli ja USAs ülipopulaarsed korvpalli ning hoki. Novaatorite pilgud pöördusid saalijalgpalli poole, mis juba vastas paljudele kavandatud nõudmistele ja osalise reeglite ümberkorraldamise järel oleks saanud uueks publikumagnetiks …

Ameerika saalijalgpalli profiliiga (PFL) loomiseks valmistati ette meeldivate üllatuste assortii, mis oli adresseeritud „viis viie vastu“ mängu austajatele. Tõsised investeeringud ja tark lähenemine professionaalide meeskonnalt, kuhu olid kokku kogutud mängijad spetsialistidest kuni tippastme juhtideni, tõotas liigale enneolematut edu. Peamiseks uudiseks osutus see, et PFL kavatseb kutsuda oma lipu alla kuulsaid jalgpallibrände. Teatati, et Barcelona avab ekstra mängudes osalemiseks oma frantsiisi New Yorgis, teistes linnades aga tekivad omamoodi saalijalgpalli vennad Beneficios ja Madridi Atletico. Lisaks vohasid meedias kuulujutud selle kohta, et korvpallibrändide omanikud, nagu LA Lakers, Orlando Magic ja Chicago Bulls, sooviksid samuti müüa frantsiisi neile, kes ei vii nende mainet saalijalgpallis alla. Millisel kujul see toimuma hakkab ja miks pole siiamaani toimunud – see ei ole seni teada. Selge on üks – PFL-i ehitatakse üles tuntud Põhja-Ameerika professionaalsete liigade, nagu NBA, NHL, MLB, NFL ja MLS, eeskujul. Võistlussüsteemi hakkavad kuuluma üksnes fännide ja võistluste äriarengu jaoks huvipakkuvad frantsiisid ehk tugevad ning materiaalselt kindlustatud meeskonnad. Muuseas, kui jätkata jalgpallibrändide teemal, siis pole välistatud, et Texasesse tuleb oma Boca Juniors ja Marylandi Corinthians. Sel viisil tekib enneolematu kokteil Euroopa ja Lõuna-Ameerika klubidest, mis on kohalike meeskondadega vürtsitatud. Planeeritakse, et esimesest mängude etapist võtab osa 16 kollektiivi.

Milles siis seisneb selliste vastasseisude peamine mõte (lisaks muudatustele reeglites, millest räägime pisut hiljem)? Turunduslik nipp seisneb selles, et meeskonnad jagatakse geograafiliste piirkondade alusel kaheks konverentsiks, nagu seda tehakse NHLis ja NBAs. Ning ajaloolist ida ja lääne vastandumist pole keegi tühistanud. Seda esiteks. Teiseks, uue projekti loojad pöörasid tähelepanu asjaolule, et 20-tuhandelised areenid seisavad tühjana, kui nende korvpalluritest või hokimängijatest peremehed suunduvad külalismängule teise linna. Nendel päevadel peab areeni täisväärtuslikuks omanikuks saama saalijalgpalliklubi, kel tuleb kokku koguda harjumuspärane korralik pealtvaatajate hulk. Suurepärane sissetulekuallikas, kas pole? Nende samade tulude ümberjagamine tõenäoliselt takistabki praegu faktiliselt PFL-i käivitamist. Arvatavasti lihvitakse viimaseid nüansse ja kooskõlastatakse detaile, kuivõrd selline ilus idee ei saa otsa saada riigis, kus on rohkem kui pragmaatiline suhtumine ellu tervikuna, iseäranis sporti. Siit ka uuenduslikud muudatused reeglites, millest räägime järgmises loos.

Valeri Tšumatšenko
Baltic Futsal Marketingi pressijuht