Ameerika PFL: mängime meie reeglite järgi!

Tänavu tutvustas Baltic Futsal Marketing äri keerdkäikude poolest fantastilist PFLi loomise projekti – saalijalgpalli profiliigat USAs. Kõik jalgpalli, korvpalli ja hoki parimad küljed on otsustatud realiseerida saalijalgpallis, mis kogub populaarsust Euroopas, on austatud ja armastatud Lõuna-Ameerikas, kuid pole kuidagi suutnud kohaneda Põhja-Ameerikas. Seetõttu andsidki Ameerika helged pead idee: tuleb muuta FIFA kehtestatud reegleid. Milles siis seisneb nende revolutsiooniliste muudatuste sisu?

PFLi juhtkonna koosseis otsustas, et mistahes liigamäng hakkab toimuma nelja veerandaja formaadis 12 minuti kaupa nagu korvpalli NBAs. Pärast igat perioodi on planeeritud reklaamipausid. Kuid see pole veel kõik. PFLis ei hakka olema viigitulemusi. Viigi puhul pärast mängu põhiaja lõppu määrab kohtunik lisaaja. Ja siin on veel üks uuendus, mis on sedakorda laenatud hokist ja NHLilt. Lisaaeg möödub 3 x 3 formaadis väljakul ehk nelja mängija osalusel mõlemast meeskonnast, kaasa arvatud väravavahid. Ent mis saab siis, kui meeskonnad ei selgita taas võitjat välja? Pole muret. Appi tulevad bullit’id. Ründaja stardib väljaku keskelt ja „lendab“ väravavahile vastu. Ja edasi oleneb kõik juba sellest, kes keda. Kogu tegevuse jaoks eraldatakse tinglikult 5 sekundit.

Ameerika uuenduste kõige põnevama punktina ilmub välja džinn nimega „viies väljakumängija“ ehk „lendav väravavaht“. Samal ajal kui UEFAs ja FIFAs murtakse pead saalijalgpalli dünaamikat ja atraktiivsust negatiivselt mõjutava „Kairati taktika“ ning Kasahstani koondise üle, kus väravavahid (ja eelkõige Higuita) täidavad viienda väljakumängija rolli kolmekümne minuti kaupa neljakümnest, mõeldi USAs juba ammu kõik välja, võttes aluseks kodumaise korvpalli. Meeskonnale, kes hakkab sellist mänguvarianti kasutama, lihtsalt keelatakse koos palliga oma väljakupoolele naasmine. Oletatav Higuita ei saa liikuda edasi-tagasi, ületades keskjoont. Nõustugem, et sellisel juhul on sarnase käitumismudeli kasutamine väljakul raskendatud. Ehkki kõiki peensusi suudame mõista alles pärast PFLi käivitamist.

Pole kahtlustki, et ameeriklased ise lähenevad mängudele omamoodi ja värvivad väljaku ning võimalik, et ka terve areeni kõige ettearvamatutesse värvidesse, ent sellistesse, mis on publikule meeltmööda ja äriliselt põhjendatud. Lisaks mõistagi – tähed. Liigat hakatakse promoma selle headliner'ite nimedega. Juba mitu korda on räägitud sellest, et maailma parim saalijalgpalli mängija, brasiillane Falcao saab PFLi saadikuks ja kindlasti jagub suurel meistril jõudu ning oskusi, et mängida Põhja-Ameerikas veel üks-kaks aastat. Tema järel tulevad ka teised. Selles aga, et ookeani taga osatakse korraldada äriliselt kasutoovaid projekte ja teha professionaalsest spordist fännide jaoks huvitav ning isuäratav vaatemäng, pole kahtlust kellelgi.

„Saalijalgpall on kõige haaravam spordiala, mida kunagi näinud olen. Kiiruses ja meisterlikkuses pole sellele võrdset. Leian, et ameeriklastest spordiala fännid võtavad selle omaks, kuivõrd saalijalgpall tõepoolest ühendab endas jalgpalli, korvpalli ja hoki parimad omadused. Soovime väga kõiki selle mängu eeliseid PFLis realiseerida,“ võttis üldmuljed kokku üks liiga omanikke – Brain Dick.

Valeri Tšumatšenko
Baltic Futsal Marketingi pressijuht