89-aastaselt surnud Johansson oli aastatel 1990-2007 UEFA presidendiks ning juba tema ametiaja algusaastatel reformis ta Euroopa klubijalgpalli täielikult, luues Meistrite liiga sellisel kujul nagu me seda praegu tunneme. Johanssoni ametiajal kasvas ka EM-finaalturniiri osalejate arv kaheksalt 16-le.

Johanssoni mälestuseks peetakse kõigi sel nädalal UEFA egiidi all toimuvate kohtumiste eel leinaseisak. See tähendab, et ka laupäevase Eesti - Põhja-Iirimaa kohtumise eel pühendatakse moment Johanssonile.

„Johansson viis UEFA ühest ajastust teise: tema presidendiks oleku ajal kasvas Euroopa jalgpall 19 riigi võrra ja suurenes väiksemate alaliitude roll; loodi UEFA Meistrite liiga kontseptsioon, mis muutis tegelikult kogu maailma sporti; meeste EM-finaalturniiril osalejate arv kasvas 8-lt 16-ni, mis peegeldas sportliku taseme ühtlustumist ja andis võimaluse suuremal hulgal poolehoidjatel turniirile kaasa elada; märkimist väärib finantsstabiilsus ja jalgpalli väärtuste hoidmine," meenutas EJLi president Aivar Pohlak.

„Eestiga seonduvalt oli Johanssonil oluline roll 1996. aastal Tallinnas ära jäänud MM-valikmängu Eesti - Šotimaa uuesti pidamises, mis oli õiglane lahendus, kuid mis toona polnud kaugeltki iseenesest mõistetav," lisas Pohlak.