Euroopa klubijalgpalli senine süsteem on kildudeks purunemas

 (6)
SOCCER-CHAMPIONS-FCB-CEL/
Selle hooaja alustuseks nüpeldas Barcelona Celticut Meistrite liigas koguni 7:0. Varsti võivad need tiimid osaleda hoopis eri masti sarjadesFoto: Paul Hanna, REUTERS

Kui mängid hästi koduliigas, tagad pääsme eurosarja. Selline lihtne süsteem on Euroopa klubijalgpallis püsinud, töötanud ja toiminud aastakümneid. Kõik märgid viitavad aga sellele, et ehk juba kümne aasta pärast võib olukord olla hoopis teistsugune.

Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) plaanide kohaselt tahetakse klubijalgpalli ikooni Meistrite liiga reegleid muuta selliselt, et suurtel ja tuntud klubidel nagu Manchester United, Real Madrid või Müncheni Bayern oleks sarja pilet tagatud isegi juhul, kui nad peaksid oma riigi liigas eurokohtadelt välja jääma. Kui siia juurde lisada ka tõsiasi, et suurte vutiriikide klubidele tahetakse väiksemate arvelt ka Meistrite liigas kohti juurde anda, on selge, millises suunas UEFA liigub: sinna, kus on raha. Ja mida rohkem on liigas suuri, kuulsaid ning rohkete fännidega klubisid, seda rohkem toob see ka kokkuvõttes sisse.

Mõistagi ei jää sellised plaanid väiksematel jalgpalliriikidel märkamata ning kaua ei tule oodata ka vastureaktsiooni - Taani ajaleht BK kirjutab, et sealne tippklubi FC Kopenhaagen on mitmete teiste tuntud Kesk- ja Lääne-Euroopa klubidega läbirääkimistes, et arutada võimalust luua piirideülene vutiliiga, milles Kopenhaageni-sugused klubid hakkaksid oma riigi meistrivõistluste asemel mängima.

Seotud lood:

"Jah, see on tõsi. Kui me ei tegutse praegu, näeme, kuidas suured klubid järjest ja järjest tugevamaks muutuvad, samal ajal kui meie võimalused üha kahanevad," sõnas FC Kopenhaageni tegevjuht Anders Hørsholt. "Peame vaatama, millised on meie klubi jaoks tulevikus alternatiivsed võimalused. Praegu on veel vara rääkida spetsiifilisest mudelist, kuid piirideülene liiga on üks võimalus, milles me kindlasti osaleda tahaksime."

Seni on teatavasti selliste võistluste moodustamist takistanud just see, et UEFA jagab kohti (ja mis peamine - auhinnaraha) oma eurosarjade põhi- ja kvalifikatsiooniturniiridel liigapõhiselt. See tähendab seda, et kui Kopenhaageni-sugusel klubil on oma koduliigas esikolmikus lõpetamine ning seekaudu UEFA rahade juurde pääsemine äärmiselt tõenäoline ning iga-aastane tava, siis tugevamas liigas, kus osaleksid näiteks ka Hollandi, Belgia, Norra ja Rootsi tipud, oleks see tunduvalt raskem. Täpselt samamoodi mõtlevad ka teised - mida väiksem kodune konkurents, seda lihtsam ja kindlam on pääseda Euroopa rahapaja juurde.

Mäletatavasti oli just see ka üheks põhjuseks, miks omal ajal ei saanud asja rahvuslikke meistrivõistlusi asendavast Balti liigast - nii Eesti, Läti kui Leedu tippudele oleks konkurents Euroopa rahade osas läinud kolm korda keerulisemaks ning keegi sellega nõus ei olnud.

FC Kopenhaageniga koos on arutatud, et selles liigas võiksid osaleda veel näiteks Hollandi klubid Ajax, PSV, Feyenoord, belglaste Anderlecht, šotlaste Celtic ja Rangers, rootslaste Malmö ning norralaste Rosenborg, kuid nimekiri ei ole kindlasti lõplik. Kõige varasemalt saaks selline moodustis toimima hakata aastal 2021, kui lõpeb kokkulepe Meistrite liiga praeguse struktuuri osas.

Futboliit (talgpall)