Paljudele eestlastele jäid paraku teisipäevane Šahtar - Londoni Chelsea ning kolmapäevane Dortmund - Madridi Real kättesaamatuks, kuna TV6 eelistas nendele mängudele millegipärast teisi kohtumisi. Samuti eestikeelne Viasat Sport Baltic näitas küll Dortmundi mängu, kuid üsna suur osa Eesti elanikest seda kanalit ei näe.

See-selleks, küllap suuremad huvilised Šahtari ja Dortmundi mängud siiski internetiavarustest üles leidsid.

Klubide käekäik on olnud Meistrite liigas üsna sarnane - mõlemal on kolme vooruga kogutud 7 punkti ning selle nädala mängudes alistati tugev vastane kodupinnal 2:1 (Šahtar võitis Chelseat, Dortmund Reali). Olgu mainitud ka teised meeskonnad antud alagruppides: Šahtari grupis on lisaks Chelseale Juventus ja Nordsjælland, Dortmundi grupis lisaks Realile Manchester City ning Amsterdami Ajax.

Huvitav on aga see, et kuigi nooremale generatsioonile ei ütle Saksa kahe viimase aasta meistri ega Ukraina mulluse hõbeda klubi suurt midagi, siis tegelikult on mõlemad pika ajalooga klubid, mistõttu tuleks nende head esinemist nimetada "suurklubide tippu naasmiseks", mitte "uute klubide esiletõusuks".

Šahtari klubi loodi 1936. aastal. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel jõudis Ida-Ukraina meeskond neljal korral medalile, NSVL-i karikas võideti kolmel korral.

Euroopa kaardile on meeskonna "vedanud" 2004. aastal rumeenlane Mircea Luscescu, kelle töö peale mitmeid aastaid koduliiga kõrval ka eurosarjades vilja on hakanud kandma. Selle ajaga on võidetud kuus meistritiitlit, mida kroonib tugevuselt teise eurosarja UEFA karika (praegu nimega Euroopa liiga) võitmine 2009. aastal. Sel aastal on, tõsi, suurel määral võõrleegionäride abiga (üleeilses mängus algkoosseisus 8 välismaalast) astutud üks samm veel kõrgemale. Nii ollaksegi lähedal sellele, et üks Euroopa tippliigat juhtiv klubi (Juventuse või Chelsea) Meistrite liiga saab selleks korraks läbi juba alagrupimängudega.

Ka Dortmundil on riigi jalgpalli ajaloos oma osa. 102 aastat vana klubi on tulnud kaheksa korda Saksamaa meistriks. Ent tegu pole kõige stabiilsemate meeskondadega. Euroopa tipus oldi 50ndate lõpul - 60ndate alguses, 90ndatel - sajandivahetusel ning nüüd, omakorda kümme aastat hiljem. Ka kõik meistritiitlid pärinevad just nendest perioodidest, kusjuures viimased kaks tiitlit eelmisest ja üle-eelmisest hooajast, mil kukutati troonilt Münheni Bayern.

Kahe viimase aasta Saksamaa meistrite treeneriks on emotsionaalne Jürgen Klopp, kes tuli meeskonna juurde 2008. aasta suvel. Ka tema on tõestanud ilmekalt, et keskpärase klubi peatreener vajab mitut aastat, enne kui tulemusi näha on. Vastupidiselt Šahtarile moodustavad Dortmundi tuumiku kohalikud mängijad - näiteks eilses Meistrite Liiga mängus kuulusid algkoosseisu 8 sakslast.

Selge on see, et alles pooled alagrupimängudest on peetud ning kõik on veel võimalik. Ent üks, mida kummagilt klubilt enam keegi ära ei saa võtta, on nende suurepärane mäng - kõik võidud on teenitud tänu ründavale jalgpallile, mitte läbimurdmatule kaitsele. Ja just seetõttu me vaatamegi jalgpalli.