Vutikoondisse murrab sisse nooruslik uljus
Tarmo Rüütli tüüri juurde asudes hakkasid Purje jaoks asjad muutuma. Esiteks oli Rüütli Purjet juhendanud ka Levadias, teiseks kõneles piisavalt selget keelt noore palluri arengust ka tõsiasi, et Soome kõrgliigaklubis Turu Interis näitas ta püsivalt ilusat mängu ja teenis kiidusõnu nii treeneritelt, poolehoidjatelt kui ka ajakirjanikelt.
Siis läks Purje jaoks varem paokil olnud koondise uks täiesti avali ning noormees avaldas muljet nii varasuvistes Balti turniiri kohtumistes kui ka viimases koduses sõprusmängus Maltaga, kus avas ka väravatearve. “Arvan, et kõige tähtsam on see, et Rüütli tuli treeneriks,” analüüsib Purje ise oma arenguteed. “Ta usaldas mind, teadis, millised mu oskused on. Aga muidugi, eks Soomes veedetud hooaeg on ka kõvasti mängutaset tõstnud.”
Viimastes koondisemängudes vastaste värava tubli pressi alla pannud Purje ei pea end tegelikult kõvaks skooritegijaks.
“Ma pole üldse hea realiseerija, aga arvan, et saan alati väravavõimalusi. See tähendab ka midagi — olen õigel ajal õiges kohas. Kõige raskem on pall võrku lükata,” nendib ta.
Viik on miinimum
Teine uue põlvkonna tegija, kellelt oodatakse peagi murdmist põhikoosseisu, on Levadia pallur Sander Puri. Puri pole aga sedasorti mees, kes mõnest õnnestunud etteastest ja peatreeneri kiidusõnadest kohe puhevile läheks. “Ikka tulevad rasked mängud, uus valiktsükkel ju,” arvab ta tagasihoidlikult naeratades. “Minu jaoks on esmakordselt ees nii tähtsad kohtumised. Ma kindlasti ei arva ennast põhitegijate hulka, kuigi muidugi püüan sinna poole.”
Puri ise on viimased kolm kuud elanud ainult suure ülemineku ootuses. Mais käis noormees katsetel Saksamaa Bundesliga suurklubis Dortmundi Borussias. Viiv enne üleminekuakna sulgumist 1. septembril andis Borussia aga teada, et ei osta eestlast.
Päris uus nimi meeskonnas on aga endine TVMK pallur Sergei Zenjov, kes teenib igapäevaleiba Ukrainas Lvivi Karpatõs. Jätnud oma esimeses koondisemängus Maltaga superhea mulje, teenis noormees koondisekutse ka valikmängudele.
“Hea tunde tekitas küll,” räägib Zenjov. “Olin esimeses mängus kohe põhikoosseisus ja nüüd sain uue kutse. Eks see sõltub ainult minust, mis hakkab edasi saama — aga ma teen kõik selleks, et edaspidigi vaateväljas püsida.”
Eesseisvate mängude suhtes Belgia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga on kõigi kolme noore palluri ootused suured. „Ühestki mängust ei oota ju kaotust. Lähme ikka punktide järgi — viik on miinimum, mida ootaks,” arutleb Purje.
