Suurimat edu saavutas ta Atleticoga, kelle ta vedas 1995/96 hooajal Hispaania meistritiitlini ja karikavõiduni.

Enne treeneriks asumist esindas ta klubidest Uzice Slobodat, Belgradi Partizani, Fenerbahcet, Real Zaragozat ja Luton Towni. Keskkaitsjana pidas ta ühe mängu ka Jugoslaavia koondises.

Pärast Partizanis abitreenerina töötamist võttis ta oma esimese peatreeneri töö käsile Zaragozas, vedades selle Hispaania klubi UEFA karikasarja. 1990/91 hooajal sai temast Alfredo Di Stefano mantlipärija Madridi Realis.

Realiga tuli ta La Ligas seitsmendaks, mis tagas neile UEFA Cupi koha, kuid järgmise hooaja keskel sai ta sule sappa. Pärast kahte aastat Real Oviedo klubis naasis Antic Hispaania pealinna, haarates ohjad Atleticos. Ühe hooaja suutis ta Atleticoga liigast väljalangemist vältida, kuid mitte kauem.

2003. aastal toodi ta peatreeneri asetäitjaks Barcelonasse, kes oli just lahti lasknud Louis van Gaali. Antici käe all sai Barcelona liigas seitsmenda koha, 2003/2004 hooajal asus ta juba juhendama Celta Vigot.

Hispaania liigast lahkudes viis Antic Serbia koondise 2010. aasta MM-finaalturniirile Lõuna-Aafrika Vabariiki, kus piirduti alagrupiturniiriga. Pärast koondisest vallandamist töötas ta veel kahes Hiina klubis.

Serbia koondisest lahkus Antic vaid kuu aega enne seda, kui Eesti Belgradis EM-valikmängus mälestusväärse 3:1 võidu saavutas.