Ratnikov: juba neljas kaotus järjest - miks, miks?

Vii­mas­tel aas­ta­tel Ees­ti jalg­pal­li­meist­rivõist­lus­tel ala­ti isu­kalt esi­mes­te koh­ta­de ja­ga­mis­se sek­ku­nud Nar­va Trans oli ka tä­na­vu­se hooa­ja eel üks kind­laid medali­soo­si­kuid.

Tal­vi­sel et­te­val­mis­tus­pe­rioo­dil sai Nar­va mees­kond et­teot­sa ko­ge­nud tree­ne­ri Ser­gei Rat­ni­ko­vi ja tegi lä­bi kor­ra­li­ku ve­re­va­he­tu­se - pä­ris mi­tu män­gi­jat vär­va­ti Lee­dust, sa­mu­ti saa­di tu­gev­dust TVMK ja Tar­tu Maag Tam­me­ka en­dis­te pal­lu­ri­te näol, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui­gi oli ka lah­ku­jaid - nen­de seas pä­ris vii­ma­sel mi­nu­til vas­tas­lee­ri Sil­lam­äe Ka­le­vis­se „ä­ra hüpanud" ründe­tuus Mak­sim Gruz­nov -, en­nus­ta­ti Tran­si­le tä­na­vu vä­he­malt sa­ma­su­gust edu na­gu ala­ti, jul­ge­mad pak­ku­sid klu­bi ise­gi pea­mi­seks tiit­li­soo­si­kuks.

Prae­gu on aga kurb tõsia­si, et Trans on suut­nud vii­ma­ses nel­jas meist­ri­lii­ga män­gus lüüa vaid kaks vä­ra­vat, pi­da­nud lep­pi­ma en­da võrku löö­dud ühek­sa pal­li­ga ning ägab lii­ga­ta­be­lis al­les kuuen­dal ko­hal.

Peat­ree­ner Rat­ni­kov on nõutu. „Mul on en­dal­gi ai­nult küsimär­gid - miks, miks, miks?" sõnab ta. „Ole­me mi­tu kor­da krii­si­koo­so­le­kut pi­da­nud, ka klu­bi pre­si­den­di­ga rää­ki­nud - nii oma­va­hel kui ka koos mees­kon­na­ga. Mit­te mis­ki ei ai­ta."

Lüngad edurivis

Laup­äe­va­se suu­re 0:3 kao­tu­se Tal­lin­na Le­va­dia­le pa­neb Rat­ni­kov osalt edu­ri­vi ar­ve­le.

„Meil po­le ees üht­ki tipp­meest, kes võiks vä­ra­vaid lüüa. Mees­kon­namäng kaob nii­moo­di ära. Kuid ma ei usu, et see on ai­nu­ke prob­leem," nen­dib ko­ge­nud tree­ner, kes on ju­hen­da­nud karjää­ri jook­sul roh­kem kui üht edu­kat mees­kon­da, nen­de seas ka Le­va­diat ja TVMK-d.

Kas Rat­ni­kov ka­het­seb, et hooa­ja eel las­ti klu­bist mi­ne­ma Gruz­nov, kes va­rem Tran­si vä­ra­va­te eest hoolt kan­dis?

„O­len ju­ba mi­tu kor­da öel­nud, et loo­mu­li­kult ka­het­sen," nen­dib ju­hen­da­ja oh­ke­ga. „Kaks päe­va enne esi­mest män­gu läks ära. See oli mul­le löök. Ma ei oo­da­nud se­da."

Li­saks hea vä­ra­va­vais­tu­ga ründe­me­he­le on Tran­sil puu­dus ka va­ruvä­ra­va­va­hist - prae­gu kait­seb nende puu­ri vaid lee­du­la­ne Mo­des­tas Sto­nys, kes peab ra­ba­ma il­ma loo­tu­se­ta puh­ku­se­le.

„Mis seal sa­la­ta, ka te­ma hin­ge­le on mõned suu­re­mad kao­tu­sed jää­nud," nen­dib üks Tran­si uuemaid pal­lu­reid, tal­vel Maag Tam­me­kast Nar­vas­se siir­du­nud Krist­jan Tii­rik.

Pool­kaits­ja Tii­rik tun­nis­tab, et ne­li jär­jes­ti­kust kao­tust on mees­kon­na ene­se­kind­lust tub­lis­ti kärpinud.

„Mui­du­gi see mõju­tab män­gu. See asi on peas kin­ni. Kel­le­le­gi ot­se­selt nä­pu­ga näi­da­ta või süüdlast ot­si­da po­le mõtet. Pea­me liht­salt need mõtted kõrva­le heit­ma, iga män­gu alus­ta­ma puh­talt le­helt."

Ka Rat­ni­ko­vi sõnul pais­tab mees­kon­na suu­rim prob­leem ole­vat psühho­loo­gi­li­ne. „Hooa­ja eel pidasime kont­rollmän­ge - need kõik võit­si­me, ai­nult Le­va­dia­ga vii­gis­ta­si­me. Kõik hak­ka­sid mõtlema, et meist­rivõist­lus­tel lä­heb ka nii häs­ti. Aga ei lä­he..."

Peat­ree­ner po­le siis­ki veel käe­galöö­mis­mee­leo­lus. „Töö­ta­da on va­ja, luua kol­lek­tiiv, kes hak­kab võit­le­ma, mit­te plat­sil lol­li män­gi­ma," sõnab ta vas­tu­seks küsi­mu­se­le, kui­das plaa­nib Tran­si au­gust väl­ja tuua.

„Võib-ol­la oleks va­ja mees­kon­da ka na­tu­ke pu­has­ta­da - mõne­dest pal­lu­ri­test lah­ti saa­da ning uu­si sis­se tuua. Ent head edu­ri­vimän­gi­jat po­le ker­ge lei­da. Kui po­sit­sioon lii­gas po­le hea, siis ei ta­ha ju üks­ki kor­ra­lik män­gi­ja siia tul­la," arut­leb Rat­ni­kov.

Uue ründa­ja ot­sin­guil vaa­tab peat­ree­ner eelkõige Bal­ti rii­ki­de, eri­ti Lee­du poo­le. Kui mees­kon­da õnnes­tub värs­ket verd saa­da, po­le Rat­ni­ko­vi  sõnul vä­lis­ta­tud ka Nar­va tii­mi ta­ga­si­tu­lek suu­re kahurv­äe sek­ka.

„Võit­le­me mui­du­gi veel me­da­li ni­mel. Ker­ge see po­le, sest punk­ti­va­he esi­mes­te­ga on ju­ba pä­ris suur, aga kui me prae­gu sel­le pea­le ei mõtle, siis mis meist üld­se saab? Mil­le eest me pal­ka hakka­me saa­ma?" küsib ta re­too­ri­li­selt.

„Mi­na oma siia­tu­le­kut ei ka­het­se ning pead nor­gu po­le lask­nud," lau­sub ka Tii­rik.

„Kui suu­da­me ha­ka­ta män­gi­ma oma män­gu ja lei­da sta­biil­su­se, võib veel kõike juh­tu­da. Kul­last ole­me vast küll il­ma, kuid me­da­lieesmär­ki on veel va­ra ma­ha mat­ta!"